Mhmmm...

Kusjuures, ei olnudki nii hull, kui arvasin. Kui nüüd reastada kolm viimast noortepäeva, kus viibinud olen, publiku vanuse poolest, siis väärib noortepäeva nime küll kahe aasta tagune Tallinnas toimunud üritus (mis oli ka kõige paremini organiseeritud), aga see, mis Pärnus toimus, oli lihtsalt jube. Õnneks nii palju lapsi eile Tartus ei olnud. Nägin ikka mõnd noort ka. Rohkem kui mullu.

Hakkan kohe peale sellega, et... Mulle üldiselt Tartu üritus ei meeldinud. See ei olnud see. Lihtsalt. Minu jaoks ei toiminud asi nii, nagu oleks võinud. Minu jaoks peab Noortepäev toimuma kuskil pargis. Mitte Raekoja platsil. Ümbrus ja telgid ja kõik see - üsna tavaline ja ei tekita absoluutselt mitte mingeid "vohh!"-emotsioone. Ja lisaks... Kui ei lasta bändidel soundchecki teha, siis miks neile üldse seda aega anda? Ehk siis, ansamblid peavad oma pillid häälde seadma samal ajal, kui kõik kõlarid üürgavad mingit kõva muusikat. Enne Zetosid tuli The Sun, mille taustal oli poisse mingi aeg täitsa naljakas vaadata, aga üsna pea viskas asi üle ja helipuldi poole sai heidetud üsna hulgaliselt vihaseid pilke. Paha.

Mis oli hea, olid Zetod. Viljandi Folgi viimasel õhtul sai koos Tegelaste Toa ees regilaule lauldud. Tuli välja, et mõned olid nende endi lood - selle võrra oli kergem kaasa ka laulda. Muusika oli hea, inimesed olid toredad. Hea oli. Siis nad lõpetasid ära ja enam ei olnud.

Naerda sain ka, sest Kristjan oli kohal. Vabandust, aga Hansapäevadest alates ma lihtsalt ei saa mitte naerda, kui teda või tema nime näen/kuulen. Aitäh, narr! Aga Uska pärast on hea meel, et EL nii popp on. Ja tegelikult - nad ei ole nii halvad, nagu mu jutust/käitumisest võib mulje jääda. Aga lihtsalt... See kontingent, kes neid kuulab, on... Ma ei suuda, eks ole? Palun vabandust.

EL-i ajal vaatasime Annu ja Piretiga ringi, mis mujal toimub. Ehk siis uudistasime telgid üle ja käisime kohvikus. Ei midagi erilist. Siis läks Annu vanematele vastu bussijaama ja meie Piretiga koju süüa tegema.

Söök oli hea. Siis jalutasime lauluväljakule ja läksime teatriaasta juubelikontserti kuulama-vaatama. See oli väga hea. Või, noh, kui rääkima tulevad teiste seas sellised inimesed nagu Helend Peep ja Aivar Mäe ja ükskõik, kus parasjagu istud, tulevad kümne meetri raadiusesse igasugused näitlejad töllerdama, siis... Üsna talutav iseenesest :).

Kontsert oli väga hea, paari kahvatuma esinemise kõrval oli häid tegijaid rohkem. Ühe Koidula eest saime kohad üsna lähedale ja nautimist ikka oli. Ja siis teatrirongkäigus tõrvikutega laulmine Vanemuise ette välja. Küünlad ja 100. Siis oli kell üks ja vähemalt vinul vässu.

---
Teatriblogisse tuleb kontserdist üksikasjalikum ülevaade. Tõenäoliselt. Või siis ka mitte. Vaatab seda asja veel.