Laske välja!

Tahan välja. Tahan päikesesse. Tahan mängida kahuste kassipoegadega ja koerale pai teha. Tal on nüüd uus kuut. Tuuli eile ütles, ma ei pannudki varem tähele, sest olin liiga haaratud. Elust. Muusikast. Kõigest muust.

Tahan välja. Tahan saia. Mul on mune ja piima. Aga tahaks enamat. Poolest jääb väheseks. Poolteist oleks paras. Siis saaks palju asju. Loom mu sees tahab sööki. Talle on vaja ohver tuua. Õhtu poole oleks paras hetk, aga tahan nüüd ja kohe. Muidu ta ei saagi välja ja kellega ma siis mängin?

Tahan välja, aga ei saa. Liiga vali on ukse taga. Ma ei teagi enam täpselt, mis mind seal nüüd ootab. Kui üldse midagi. Kusagil laulsid siis juba kuked, kui vajuks läks. Täristati ja lõhuti. Nagu barbarid oleks 21. sajandil Rooma läinud. Roomanud. Ja roojanud. Vali ja imelik. Siiani.

Tahan välja. Äkki juba saaks? Kas ma võin? Välja mängima pugeda? Mängida krabiseva rahaga, mida mul pole ja närida olematuid kattega krediitkaarte. Pigistaks neid nagu kive. Pigistaks nii palju, et vesi välja tuleks. Ja vesi muudetaks veiniks. Nagu kunagi ammu. Aga ma ei joo veini. Pole seda siiani ära õppinud. Kas mul on sellest kahju?

Tahan välja. Varsti lähengi, sest ma enam ei suuda. Lasen looma välja ja jalutame koos päikeseloojangusse. Kell on veel vara, seega meil aega on. Küllalt. Me saame aeglaselt kõndida. Võibolla võtame Statoilist kuuma kakao ja siis on ilusam veel käia. Me käime. Me kokku käime. Mina ja mu loom.

---
mul on kõhus väike loom
kes päeval piima joob
kuid kasvab suureks õhtu poole
siis ohvri talle toon
see loom mu iseloom
kas täkk või täi või rott või väike põrsas
näib mis õhtu toob

ja kui ma saan, siis saan
ja kui ei saa, no ei saa

sind eest ma tahaks ka
vaid tagant vaadata
saan'd terve õhtu leti ääres
kõhtu hõõrun'd hoolega
oi andaks, vabandust
ju mõeldes hommikust
kui punkti loole uks mis hoovipoolne, lööb
ja kohv on must

ja kui ma...

kui suureks kasvada
ei pruugi mahtuda
kes sees on sees ja väljas see kes väljas
nii võib surnuks jahtuda
kui soovid lähemalt
siis proovi vähemalt
tee kaelast kinni, nööbid veel on kinni
algselt vähemalt

/dagö - noorte inimeste laul/