Tuuline Haldjasaar

kolmapäev, november 22

Nii palju asju...

Lugesin just ühest blogist üht teksti, mis mu hingetuks võttis. Sarah Kane'i "Crave" oli ära tõlgitud "Julia" jaoks. Meeletult hea. Ma PEAN teatrisse saama. Täna saangi, aga pärast Anni tahaks Juliat ka näha. Nüüd enam kui enne.

Aga muidu. Meeletult valus on. Kaelal ja seljal ja millegipärast ninal ka. Eile õhtul sain küll kaks väga head massaaži, aga ka pärast neid vihtusin meeletuseni tantsida ja see vist praegu mõjubki. Igatahes valus on. Mitte küll "uih!" ja "aih!", aga... Okei, on küll. Mõlemad. Aga see on vist hea valu. Sest tantsida oli hea. Seltskond oli hea. See tegi kogu ürituse ka heaks. Aga valus on ikkagi.

Muus osas: kui keegi tahab mind alates laupäevast nädalaks enda juurde Tallinnasse võtta, siis andku teada. Mul on ööbimiskohta vaja. Mida kesklinna (loe: vanalinna) poole, seda parem (Nõmme sobib tegelikult ka ;)). Ei jõua ju igal hommikul töö ja kodu vahet sõita. Ja tegelikult ma ei tea, kas aega ongi. Aga jah. Anybody?

---
Ai! :)

3 Comments:

At 20:17, Anonymous Anonüümne said...

Vean kihla, et kui sa nüüd teatrist tuled, siis sind kummitab see... 'Ann-Ann-Ann-Ann-Ann...' Sest et meil kummitab ka, kuigi me pole lavastust näinudki.

*ümisedes vasakule ära*

 
At 21:32, Blogger Merli Vajakas said...

tahan ka seda näha!
tahan marilyni laval näha:)

ja sina...tantsi ära oma valu :D

 
At 11:08, Blogger Aloysius said...

Muud asjad kummitavad ka. Raske on mitte kaasa ümiseda, kui lood klappidest kõrva tulevad, eks ole.

Täitsa hea asi oli, ausõna. Ma üritan teatriblogisse ka kirjutada.

Hah! Kusjuures, ma tantsisingi. Note to myself: ühikatubadel on liiga madalad laed...

 

Postita kommentaar

<< Home