Ma lihtsalt ütlen, et...

Eile oli väga vahva. TROD on vahva. Kuidagi hea päev oli. Ja õhtu ja öö. Koju sain alles kuuest. Sellele eelnes päris pikk aeg, kui Cordelia ja Face'iga tänavanurgal seisime/hüplesime ja naersime. Pärast kõiki neid olemisi ja kohti, kus käidud sai, selline kokkuvõttev kvaliteetaeg.

Vähemalt viimased pool tundi (tõenäoliselt kisub juba sinna ühe täistunni kanti, kui järele mõelda) kuulan üht lugu. See ei ole pikk, lihtsalt repeadi peal on. Richard Waltersi "All At Sea". On jah hea. Tekitab jah sõltuvust. Ma olen täitsa nõus. Selle ja muude asjadega ka, millest räägitud sai.

Traditsiooniks hakkab üks asi kujunema. Ja üldsegi mitte halvaks. Ma ei suuda ju õhtuti kodus olla. Täna ka mitte. Lähen istun kuskile, äkki kirjutan või joonistan üle mingi aja midagi. Või lihtsalt joon teed. Tõenäoliselt Cordeliaga. Pole ju NII AMMU teda näinud. Ja juttu jätkub kauemaks. Nagu alati.

---
Minge nüüd ja püüdke Emojõest oma emo kinni.