Punkarid ja kosmonaut-hoor

Täna täiendasin Kapahüüet, algselt pühapäeva koha pealt, mida kõige rohkem oodati. Laupäev on treimisel.

Kui ma tulin Pärnust... Viimati. Siis sattusin ühele bussile oma põhikooliaegse emakeeleõpetajaga. Oli äärmiselt vahva pooltund, rääkisime maast ja ilmast ja rohkemgi veel. Hea, et sinna kooli on jäänud veel ka väga häid tegijaid. Väga muhe oli Merikesega rääkida, võttis kohe suu kõrvuni.

Ootan teatrifestivali asjus uudiseid. OmaDRAAMA - kas jah või ei. Pigem esimene pool, loodan. Aga vaatab veel. Kui ei, siis peab ikka tegevkorraldajal nööbist kinni võtma. Et siis... Vaatab veel.

Kastmist peab varsti rebastele korraldama hakkama. Peaks Oti ja teistega kokku saama ja arutama, et mis kamp ja kes kus ja kuidas ja millal. Ja mida me teeme. Ja millest me räägime. Mina olen Sõbra maja poolt igatahes. Kõige täiega.

Laupäeval läheme Kalle poole. Ma veel ei tea, kuidas (loe: millega) ja kuhu ööseks jään, sest see bussiliiklus meil tänapäeval... On, nagu ta on... Aga meil saab vahva olema. Pole paljusid ammu näinud ja tahaks ikka teada, kuidas neil on, kuidas läheb jne. Pagan! Tahaks fotokat, siis saaks pilte ka teha... Ei jää vast muud üle, kui pean oma vana Zenidi üles vuntsima. Kuigi, jah... Digikas oleks efektiivsem, ega ma ju kogu aeg kunstpilte ei tee. Kuigi... Jah, ma juba mõtlesin, et minu jõulukingi-soovinimekirjas on ainult kaks asja: 1. digifotokas (hea resolutsiooniga jne, millega filmida saaks, sest... Jah, mulle meeldib jne. Kuigi... Kui see oleks selline, nagu Joonas - VÄGA kõva kaamera ;), siis... Suva sellest filmimisfunktsioonist, kui mul on 1 GB-suurune mälu ja korralik välk ja programmid ja äge objektiiv!); 2. metsikus koguses CD-toorikuid. Aitäh ette :). Sünnipäevaks samad soovid.

---
Täna viin ma selle heliporno endale koju! Nui neljaks!