Asjadest, mis mind morjendavad

* „Tyra, nett on nii fucking aeglane!” kui tsiteerida üht viiest minust kahe meetri raadiuses istuvast arvutiomanikust. Ehk siis, ma ei ole viimased veerand tundi ühtegi kirjakasti sisse saanud ja enamik veebilehekülgi, mida regulaarselt külastan, ei tule lahti. The page cannot be displayed. No tore on.

* Ma olen passiivne ahelsuitsetaja. Täiesti masendav. Ühest küljest on see täiesti talutav – ehk kui ma tean, et inimesed, kes suitsu tõmbavad, on tegelikult täitsa toredad ja et nad teavad, et see mulle ei meeldi ja piiravad seda natuke. Ehk siis
a) ei suitseta minu seltskonnas;
b) suitsetavad minu seltskonnas vähem;
c) suitsetavad minu seltskonnas arvestavalt (puhuvad mujale vms).
Aga kui ma istun kuskil söögikohas ja mingid jorsid tossutavad mõnuga pahvakhaaval seda halli suitsu mulle näkku, siis... Minu arvates ongi maailmas liiga palju inimesi. Kuigi see on hoopis teine teema, millel võib vabalt kunagi pikemalt peatuda.

* See, kui mingi jorss, kes tulistab torust ühtesid rullnoklikke väljendeid teiste otsa ja pahvib mulle tossu näkku, mind jõllitab. Ja näeb seejuures väga rullnokk-jorss välja. Olgu öeldud, et sellised isendid mulle peale ei lähe. Ja sellise tähelepanu ei ole meelitav ka. Up yours!

* Mõttetud „kunstihuvilised keeleteadlased”, kes oma oskamatust bussipeatustes demonstreerivad. Täiesti rusuv on maaliinibussiga sõita. Päriselt ka. Üsna alles hiljuti sai Tallinn-Pärnu maantee korda ja bussipaviljonid ka. Okei, üsna koledad, aga vähemalt olemas. See ei tohiks anda õigust neid väga inetuks teha. Mind ei huvita, et kellelgi on palju vaba aega, mida ta ei oska otstarbekalt ära kasutada ja maandab ennast võimalikult suurelt igale poole maalides erinevaid suguorganite nimetusi ja muud säärast. Lihtsalt niisama. Ilma mingi kontekstita. Masendav.

* Üldse, ma olen rohkem kartma hakanud kui enne. Enda ja teiste pärast ka. Ses mõttes, et enne Dajani-asja teadsin ma ka nendest ohtudest ja muretsesin natuke, aga see kõik võimendub niimoodi. Ma üldiselt ei vihka midagi ega kedagi, aga eile õhtul, kui Port Arturi parklas üks autoäss (vähemalt tema enda arvates, ma usun) demonstreeris kummide vilinal oma "oskusi" jääl toime tulla, siis... I hated you, bro. And all your kind.

---
Jorss läks ära ja üks arvutiomanik ka, Annu tuli Mukki sööma. Seega hakkan nüüd positiivsematele asjadele mõtlema. Ja varsti lähen kooli ka!