Lege!

Nonii. Lõpuks ometi leidsin inimese, kes suutis mulle ära seletada, mida "lege" tähendab. O happy day, ütlen ma selle peale. Arvasin täiesti täppi, aga nüüd tean kindlalt ja seda parem tunne on.

Loengute andmises tunnen ma ennast juba täitsa pädevalt. Siinkohal kiidan maailma parimat kaasgrupijuhti Kiisut. Sest ta on äge ja me täiendame teineteist - tema slõlilik ja minu konservatiivsem vaatenurk on täitsa teineteisttäiendavad. Teinekordki. Meeleldi. Aga ma sain täna *khm* et siis juba eilsel päeval teada, et pean pühapäeval valikloengut pidama. Eks ma siis võtan teadmiseks. Ettevalmistus ettevalmistuseks, eks ole.

Lapsed peavad end ka täitsa korralikult üleval. Umbes tund aega tagasi lõpetasin nendega hullamise, võitsin taas kord "Sa võta siit see asi..." mängu ja veendusin, et on inimesi, kelle "ägedaid mänge" ma kaasa ei taha mängida. See ei ole ju normaalne, et ukse taha saadetud vabatahtlikule pärast saali naasmist lõpptulemusena näkku lüüakse. Minu arvates vähemalt mitte.

Aga nüüd tahab uni tulla. Viimati sain neli tundi magada ja ma ei tea... Tsüklis see ei olnud minu andmete kohaselt. Ja lõpupoole väsitas palju asju ära ka. Palju rahvast. Ei ole kerge tegelikult. Pärast laagri lõppu pean ju esmaspäevaks ettekande ka koostama. Ja materjali läbi töötama. Ja ma ei taha, et Pille mulle näkku paneks. Jaanuse väljendeid kasutades.

---
Ahmeti õnnetusest ma ei tahaks rääkida. Liiga masendav. Praegu eitan.