Kõik on hästi...
Meedialaagrist saadik on meil Ly ja Jaanusega see „Kõik on hästi, kõik saab korda” öeldes kallistamine nagu väike sisenali. Ikka veel. Aga praegu pole erilist vajadust seda enam teha. Kuigi ikka on naljakas, sest teised ei saa aru, mis teema on. Aga hetkel ongi asjad üsna hästi.
Kõik, kes mu pärast muretsenud on – pole põhjust. Ma tean, et olen eilsest õhtust saadik n-ö kadunud olnud, aga mul on omad põhjused. Pealegi on telefonil aku tühi. Muutun kohe koju-koju jõudes telefoni teel kättesaadavaks, kui laadima panen. Ausõna. Sest praegu ma olen alles teel.
Ehk siis – jei! Varsti olen maal metsade keskel ja vaatan, mida mu pere viimase kuu aja jooksul teinud on. Muidugi see hea asi ka, et lõpuks ometi saan soojad riided ja talvesaapad kätte. Vahepeal oli ikka üsna nukker väljas olla oma sametjakiga, kui lund näkku tuiskas. Vähemalt on Cordelia abiga mantel olemas. Ja pühapäeval-esmaspäeval saan saapad ja sokid ka tagasi anda :D
Eilsest natuke. Piinamismuuseum oli suht kriipi. Keskajal olid inimesed nii leidlikud, et täitsa hirmus hakkab. Ma ei taha mõeldagi neile tuhandetele süütutele inimestele, kelle rinnanibud ära rebiti, kelle ihust kraabitsatega tükke ära tõmmati, keda igasuguste asjade sisse pandi või otsa kukutati ja… Mingid hetked olid suisa füüsiliselt valusad, sest mul on kahjuks ikka kuradima hea kujutlusvõime.
Kinos käisin ka üle pika aja. Maimiku ja Kilmi „Müümise kunst”. Point oli juba umbes filmi keskel selge, see lõpuosa venis ja venis kuni äkki lõppes asi lihtsalt ära. See, mida selle lisaasjaga öelda taheti, jäi seega selgusetuks. Üldiselt… Oli hetki, mil oli naljakas ja hetki, mil oli lihtsalt piinlik. Ja siis oli see hetk, mil ma avastasin, et Mait on suurel ekraanil. See oli täitsa vahva.
Ristimispidu oli… Üsna metsik. Meie bool on ikka üks salakaval asi. Mul on viimasel ajal üsna hea põhi all, et oma kümme topsi seda välja kanda, aga siiski. Ühel hetkel avastasin, et olen ikka väga purjus. Mis oli natuke naljakas ka, sest mõistus töötas kainelt edasi ja sain aru, mida teen ja mis toimub. Naljakas, kui kiirelt ma kaineks saan, kui sellele mõtlema hakkan. Istun ja mõtlen, nii, ma olen purjus. Kas see on hästi? Ja siis olengi kaine. Aga samas on see jube hea vabandus teha asju, mida ma tavaliselt ei teeks. Nii et jah. Oli ikka väga huvitav õhtu. Tõepoolest.
---
Ega mul muud polnudki öelda.
3 Comments:
selle purjusolemise kohta - sama siin. istun ja äkki tunnen, et hakkab pähe ja siis istun ja tunnen, et ma olen vist natukene liiga kaine :D
Aga mina ei olegi sind veel purjuspäi näinud ja see on üks asi, mida ma tahaks tõesti näha :) Hihii.
Enihuu. Õhtuni.
Ma olen vist kaks korda oma lühikese elu jooksul veel purju olnud, nii et mõni ime, et sa veel näinud pole. Ja ma ei tea, mida peaks tegema, et järgmine kord kohal olla ja selle tunnistajaks olla. Ma ei plaani neid asju ette. Tõsiselt. Ja üldse...
Et siis mingi kolme-nelja paiku näeme, siis hakkab õhtu interaktiivsem osa. Kella kümnest rääkimata, eks ole :P
Sellega seoses - sa ju tead, mida ma sult kohe küsin, Annu?
Postita kommentaar
<< Home