Ma olen selg!

Tartus oli imelik tagasi olla. Vaatasin bussiaknast välja ja imestasin, kui võõras siin kõik on. Rae platsilt jalutasin kodu poole, kaks suurt kotti seljas, ja imestasin, kui võõras siin kõik on. Täpselt selline tunne oli, nagu läheks hoopis kellelegi külla. Samas oli kuidagi värske tunne ka. Ma ei teagi... Tallinn sai nädalaga koduks. Ta on alati selline olnud, aga nüüd kohe eriti. Tartus oli imelik tagasi olla.

Aga hea on see, et Tartus on inimesi, kes tulevad vastu ja tekitavad kohe koduse tunde. Ja kui eriti veab, siis sellised inimesed tulevad ja kallistavad sind ja istuvad su kõrvale ja räägivad sinuga ja näpivad sind ja naeravad sinuga ja joovad sinuga ja siis tulevad sinuga kontserdile, mille eest tuleb enneolematult üüratu summa raha maksta, aga mis on ometi lihtsalt NII hea ja just tänu neile inimestele. Ja teistele ka. Noh, neile, kes lava peal on.

---
Nii hea, et mul oma emo on... :D