Öö valge on õnn vol2

Jah, ma kuulan seda hetkel umbes kuuendat korda järjest. Meeletult ilus lugu. Priit kannab hästi välja. Meeletult ilus lugu. Ja sõnad on kaunid, nagu Ennole kohane. Mõned read on hetkel teistest tähenduslikumad või lihtsalt... Jäävad hetkel meelde. Meelele. Kuidagi. Meeletult ilus lugu.
Nii pehme on valge öö hämaram tund.
Nii pehme ja sügav ta meel -
üks ööbik on siin ja teine on sääl,
ja kolmas on enese südame hääl,
kel sõnu siin leiaks veel keel.
Kus on su kallas ja kauge rand -
silm, miks sa ei leia veel und?
Pool valgust, pool varju, see südame tee;
pool rõõmu, pool muret, nii heliseb see -
on üürike õnnestav tund.
Kepp kätte ja rända, öö valge on õnn -
veel kuskil on otsata hää -
kõik kordub, ons kordaja isegi uus,
see küsimus helises mõnegi suus -
las mõtetest vabaneb pää.
Las olla kõik kallas ja kauguse rand -
ööl tuhat on paitavat kätt;
käi tasa ja laula nii üksinda teel,
et vabaneks kõigest kord kütkenend meel -
ööl tuhat on aitavat kätt.
Käi tasa ja laula ja unusta kõik;
las magada udu ja ilm -
üks ööbik on siin ja teine on sääl
ja kolmas on enese südame hääl -
las särada õnnelik silm.
Praegu on hästi. Nägin... Huvitavat unenägu, meeldis. Sain kaua magada, sest ei tahtnud oma ajunatukest väga MKUMiga vägistada. Kerni loeng oli vahva. Marteni järele igatsesime ja liiga palju rahvast oli kohal. Aga hästi on ikkagi. Ma olen täna suisa paar korda naernud. Päeval on täiesti talutav, vahel vahvagi. Masendus hiilib pimedusega ligi. Sellepärast ma ei suudagi õhtuti üksi olla.
Või selles mõttes, et kui ma oleksin päris üksi kodus, siis ma suudaksin isegi nautida, tegeleksin endaga, kuulaks muusikat ja tantsiks ja laulaks ja vaaritaks või midagi. Aga ei saa, kui kaks inimest veel on. Niimoodi mulle ei meeldi üksi olla. Sellepärast ma peangi kusagil mujal olema. Kallimate inimestega kui siinsed. Ükskõik, kus või kuidas või mitmega täpselt. Aga ma ei suuda lihtsalt niimoodi.
Aga praegu on hästi. Lähen mõnulen natuke jooksva vee all ja loodan, et see kuramuse asi mulle pähe ei kuku. Oleks rull, siis veel, äkki tuleks midagi headki sellest, aga see asi (dušiotsik vms) on ju päris raske. Pahasti. Hoian pöialt iseendale. Ja siis tuleb Saade. Ja siis on hästi. Siis on paremini veel. Ja ehk ei tule õhtul musta masendust jälle. Ehk ei.
---
Teist korda toon sõnad blogis ära, aga lihtsalt - meeletult ilus lugu. ju
Nii pehme on valge öö hämaram tund.
Nii pehme ja sügav ta meel -
üks ööbik on siin ja teine on sääl,
ja kolmas on enese südame hääl,
kel sõnu siin leiaks veel keel.
Kus on su kallas ja kauge rand -
silm, miks sa ei leia veel und?
Pool valgust, pool varju, see südame tee;
pool rõõmu, pool muret, nii heliseb see -
on üürike õnnestav tund.
Kepp kätte ja rända, öö valge on õnn -
veel kuskil on otsata hää -
kõik kordub, ons kordaja isegi uus,
see küsimus helises mõnegi suus -
las mõtetest vabaneb pää.
Las olla kõik kallas ja kauguse rand -
ööl tuhat on paitavat kätt;
käi tasa ja laula nii üksinda teel,
et vabaneks kõigest kord kütkenend meel -
ööl tuhat on aitavat kätt.
Käi tasa ja laula ja unusta kõik;
las magada udu ja ilm -
üks ööbik on siin ja teine on sääl
ja kolmas on enese südame hääl -
las särada õnnelik silm.
Praegu on hästi. Nägin... Huvitavat unenägu, meeldis. Sain kaua magada, sest ei tahtnud oma ajunatukest väga MKUMiga vägistada. Kerni loeng oli vahva. Marteni järele igatsesime ja liiga palju rahvast oli kohal. Aga hästi on ikkagi. Ma olen täna suisa paar korda naernud. Päeval on täiesti talutav, vahel vahvagi. Masendus hiilib pimedusega ligi. Sellepärast ma ei suudagi õhtuti üksi olla.
Või selles mõttes, et kui ma oleksin päris üksi kodus, siis ma suudaksin isegi nautida, tegeleksin endaga, kuulaks muusikat ja tantsiks ja laulaks ja vaaritaks või midagi. Aga ei saa, kui kaks inimest veel on. Niimoodi mulle ei meeldi üksi olla. Sellepärast ma peangi kusagil mujal olema. Kallimate inimestega kui siinsed. Ükskõik, kus või kuidas või mitmega täpselt. Aga ma ei suuda lihtsalt niimoodi.
Aga praegu on hästi. Lähen mõnulen natuke jooksva vee all ja loodan, et see kuramuse asi mulle pähe ei kuku. Oleks rull, siis veel, äkki tuleks midagi headki sellest, aga see asi (dušiotsik vms) on ju päris raske. Pahasti. Hoian pöialt iseendale. Ja siis tuleb Saade. Ja siis on hästi. Siis on paremini veel. Ja ehk ei tule õhtul musta masendust jälle. Ehk ei.
---
Teist korda toon sõnad blogis ära, aga lihtsalt - meeletult ilus lugu. ju
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home