Halloo, Kosmos...

...siin Maa. Nii. Tundub, et sel aastal teen igal kuul midagi esimest korda. Detsembris siis... Jõin esimest korda Kosmost. Ohtralt, mitte väga tühja kõhu, aga magamata ja haige organismi peale. Aga ikkagi. Meeldis. Ekspertidele mainin, et punast. Meeldis. Absindini ei jõudnud.

Õnneks või kahjuks ei ole ma lihtsalt veel nii väga mandunud, et teiste inimeste elu enda omale ka lisaks tuksi keeraksin. Grupitööd oleme ikka enam-vähem õigeks ajaks valmis saanud. Mu enda asjad aga... Fakk, ma olen väsinud ennast vihkamast. Kuigi, ma ei vihka ennast. Ma ei vihka kedagi. Liialt tarbetu emotsioon. Imeb kõik hea välja. Ja see ei ole hea. See ei ole hea. Kuigi praegu oleks vaja mingit vaakumit, mis mu tühjaks teeks. Kõigest sellest, mis minu sees on. Ja millest ma tahan lahti saada. Võibolla. Ma ei tea ju. Ma ei tea üldse midagi.

---
Je sais rien. Merde!
Ma tahan oma emo tagasi Tartusse!