Kas ma olen kultuurne olnud?

Merli küsib seda oma blogis. Mis ma ikka oskan öelda... Ma ei tea. Kustmaalt läheb see piir, et üle selle astudes oled kultuurne ja kui üle ei astu, siis ei ole? Üldse on piiride ja nendest üle minemistega üks keeruline lugu. Kohe päris mitu keerulist lugu. Aga ma ei taha sellest praegu rääkida. Võibolla kunagi. Praegu ma üritan Merlile vastata.

Mis käib kultuursuse alla? KiKuMuFiTe, ehk kirjandus, kunst, muusika, film ja teater, nagu üks kultuuriajakiri (päris hea veel pealekauba) kunagi kuulutas vast. Ma siis hakkan mõtlema, mida ma viimasel ajal neis valdkondades teinud olen. Selle, kas ja kui palju olen kultuurne olnud, jätan teie otsustada. See on nagu pudelimäng, et kui küsija on vastusega rahul, siis saab uuesti keerutada. Merli, ütle siis, mida sa arvad.

Kirjandus. Nii... Lugemisega on väga kurvad lood. Ma tahaksin võtta kätte mingi hea raamatu ja siis teise ja kolmanda ja need kõik läbi elada. Sest kui ma loen, siis ma elan ühtlasi toimuvat läbi. Aga selleks pole enam ammu mahti olnud. Mis on äärmiselt masendav. Olen jõudnud lugeda... Blogisid, kirju, MSNi vestlusi, mida hetkel pean, reklaame, filmitiitreid, mõnd ajaleheartiklit, luuletusi, eksami-/kontrolltööküsimusi, Maailma menüüd paar korda... Selliseid asju.

Ise kirjutamisega on umbes sarnane teema. MSNi aknad, Blogger, Poogen, päevik, eksam, kontrolltöö, essee, allkirjad taksotšekkidele ja mujale... Skräpid Orkutis... Kõige uhkem tunne on hetkel ideede üle, mis pärast Elariga vestlemist homseks koosolekuks kirja said. Pagan, äkki on ikkagi PR minu ala? Mitte aga see... Ajakirjandus, mis tuletab mulle taas kord meelde, et neljapäeval on Pulleritsu eksam. Ja et ta ütles, et see ei ole kerge. Nojah. Eks ta ole.

Kunst. Selles vallas on lihtsalt põud. Pilte pole ammu fotoaparaadiga teha saanud, mis masendab mind vast kõige rohkem. Näitustel pole käinud, ise pole midagi paberile kritseldanud. Lihtsalt vaatasin ja näitasin Face'ile ühel päeval joonistust, mille üle kõige uhkem olen. Aga selle ma tegin augustis, mis on ikka päris ammu. Ehk siis suhteliselt nullseis selles vallas, kui viimast aega vaadata.

Muusika. No läheb paremaks vaikselt. Eile käisime Piretiga Genialistide klubis. Svjata Vatra ja Vägilased esitlesid mõlemad oma uut plaati. Väga hea oli. Svjata Vatrat oli eriti hea näha üle pika aja. Kaasalaulmisega oli vähe probleeme, sest et lugusid ju teadsin, aga ukraina keel pole just minu ala. Umbes sai midagi kaasa nämmutatud. Pigem laulsin Silverile ja Kulnole kaasa kui Ruslanile. Aga Ruslani tütar käis mind vahepeal ahistamas. Ja tahtis siis juhtmeid välja tõmmata igalt poolt :). Tavaliselt ma suht kardan lapsi, aga tema oli päris äge. Vägilased olid ka ägedad. Nagu alati.

Muidugi ei saa unustada Ursula kontserti eelmisel nädalavahetusel Tartus. See oli senini üks parimaid. Jälle. Ma ei saa aru, kuidas poisid seda teevad. Ma lihtsalt parem naudin. Aitäh loo eest ja üldse, eks ole. LIVE-asju muidu rohkem polegi hetkel meelde tulemas vast. Arvutist kuulan ka ikka asju ja Tallinnas olles oli põhiline kanal, mida õhtuti pärast tööd jälgisin, VH1. Mitte, et see nüüd midagi näitaks. Aa, ja 23. on Pärnus kooriproov.

Film. Noh, ma olin nädal aega Tallinnas PÖFFil rakkes, eks ole. See ju ometi midagi loeb. Ja Tartus olen ma vaatamas käinud umbes kolme filmi. Ühel päeval. Ja täna lähen Tallinnasse tagasi. Jõuan ka kinno. Ma arvan vähemalt seda. Peaasi, et kaelakaarti maha ei unustaks. See oleks nüüd küll loll tegu. Telekat ei ole sel nädalal üldse vaadanud, aga Tallinnas ikka õhtuti nägin midagi, kui tädi juurde jõudsin. Muus osas... Ma ei teagi.

Teater. Nadi! Nadi-nadi-nadi! Ja ma peaks aasta lõpuks 40 etendust täis saama? Ma olen oma nimekirja ära kaotanud, nii et ma ei teagi üldse, kuidas seis hetkel on. Tahan teatrisse! Järgmisel nädalal vist Üliõpilasteatri "Sortse" vaatama, aga see annab ju ainult ühe linnukese juurde. Miu! Viimati oli Rakvere teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite "Kuidas elad? ... Ann?!" ja see oli tõsiselt hea. Aga ikkagi. Ma tahan Teatrisse. Linnateatrisse! Ja Draamasse ja No-sse!

Ma ei tea siis. On üle keskmise või ei ole? Minu endaga võrreldes küll alla arvestust. Vot september oli kultuurne kuu. Ohtralt kirjandust ja kunsti ja muusikat ja teatrit. Võibolla oli isegi filmi. Noh, jah. Eks ma püüan end siis kunagi parandada. Praegu pean muule tähelepanu pöörama.

Palju asju on vaja ära teha: pesema minna, süüa teha, asjad ära pakkida, kontrollida, kas kõik vajalik on kaasas, tädile helistada, Merlile kingitust tegema hakata, Liisiga bussile joosta, PÖFFile minna, ettekannet koosolekuks viimistleda, inimestega kokku saada, MKUMiga tegeleda, raadiomajja minna, koosolekule jõuda ja ettekanne ära teha, Kosmost hankida, Viljandi rongile jõuda, Merli sünnipäeva tähistada ja tagasi Tartusse tulla. Kusagil vahepeal võiks endas ja oma elus selgusele ka jõuda.

---
Ma saan hakkama, eks ole? Alati olen ju saanud.