Otsin põetajat. Kiire!

Praegu on juba peaaegu talutav olla. Normaalses olukorras ütleksin, et jube halb, aga hetkel on lood nii, et jube halb on juba edasiminek. Nii et palju õnne mulle. Jah, kes pakkus, et suutsin taas kord haigeksjäämise suurepäraselt ajastada, pakkus õigesti. Palju õnne sulle ka.

Kodune meeletu nohu ja aevastamine on taandunud. Ma kahtlustan, et asi oli minu tolmuallergias, sest issi tööga all esimesel korrusel kaasneb meeletu kogus lendlevat puutolmu. Ja see, et mulle meeldib kodus olles tuhnida kohtades, kus normaalse mõistusega inimesed pole vähemalt kuid tuhninud, ei aita samuti asjale kaasa.

Praeguses olukorras on hea vähemalt, et taskurätte läheb palju vähem. Tundub, et ühe pakiga võib suisa mitu päeva vastu pidada. Jei. Muus osas ei ole asi üldse roosiline. Pilt on hetkel ees, enne eriti ei olnud. Ma mõtlen neid hetki, kui ma püsti tõusin ja asjalik otsustasin olla. No ei. Keegi kuskil ei taha, et ma oleksin. Võibolla nüüd...

Igatahes, üksikasjadega ma teid vaevama ei hakka. Kes teada tahab, see küsib. Aga käesolevaga pean kurbusega teatama, et homne kursa-värk minu juures jääb ära. Kavatsen ennast täna-homme ravida, et Face'i tagasitulekuks ja aastavahetuseks enam-vähem normaalse näoga olla. Ehk isegi õnnestub.

Siinkohal siis edastan laiale avalikkusele teate, et üksi kodus on rõlge ja et mul on hädasti põetajat vaja. Kui päris arstima ei taha tulla, siis kuum kanasupp, kuum tee ja apelsinid on oodatud. Igaks juhuks hoiatan ette, et ma ei näe just kõige parem välja. Ega saa välja helistada.

Ahjaa, kui pood jääb tee peale ette, siis mul on vaja:
* piima (1l, kilepakend)
* Smart kõnekaarti (100.-)
* nätsu
* turbonuudleid
* võid/margariini
* peenleiba
* jogurtit (kirsi/virsiku/metsamarja/maasika)

---
Eile olid geniaalsed mehed lihtsalt... Geniaalsed. Ja nii palju teatriinimesi, kui seda eile Illusionis, pole ma tükk aega koos näinud.