"Tegelikult" on nii...

Tegelikult on jutumärkides sellepärast, et ma mõtlen seda enda seisukohast vaadatuna. Lotman rääkis kunagi ühes loengus, et kõik on subjektiivne, sellepärast peakski öeldes "tegelikult" tegema seda jutumärkides. Enda seisukohast võttes. Sest inimesed tajuvad maailma erinevalt ja minu "tegelikult" on erinev sellest, mis on sinu "tegelik". Ja värki.

Aga jah, "tegelikult" on nii, et ma kirjutasin hommikul, kuskil nii kolme-nelja-viie paiku ühe segase sissekande bloggerisse. Aga see ei läinud läbi. The page cannot be... Ja muu see jura. Ma ei ole seda uuesti üle lugenud, aga see oli imelik. Ma arvasin niimoodi juba enne seda, kui oma alla kahe tunni une ära magasin. Kusjuures hea uni oli. Päriselt ka.

Ma olen täiesti harjunud sellega, et magama keeran kuskil viie-kuue paiku hommikul ja magan umbes mõned tunnid. See peaks mind muretsema panema vist... Või siis "tegelikult" päris kindlasti kohe. Seda ma mäletan, et Emm sai kerge vapustuse, kui kuulis mu 40-tunnistest ärkveloldud aegadest. Samas, jah, MEES! SA OLID AHELSUITSETAJA! Nagu... Räägi jah sellest, mis tervisele kahjulik on. Ja värki... Vaatame, mis sinuga teeme.

Ma tegelen nüüd tähtsate asjadega edasi. Karvased käed. Ja mängib Ben Kwelleri "Lollipop". Et siis nüüd juba Aqualungi "Strange and Beautiful". Ja see ei ole jutumärkides subjektiivsuse pärast, vaid... Äh, whatewert, eks ole. Saun ootab.