Täna öösel me ei maga

Või siis... Möödunud öösel mina ei maganud. Nüüdseks olen olnud üleval jutti üle 24 tunni. Seekord ilma arvutita. Viimase abil on mööda saadetud ka üle 40 järjestikku asetseva tunni. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.

OmaDRAAMA lõpp oli eile. See oli täitsa nukker. Naftale ei saanudki, sest piletid olid tegelikult mitte ainult läbi vaid ka üle müüdud. Eks siis laval oli jamamist niigi palju ja kaelakaardi omanikud - pakaa!

Seega sai üle pika-pika aja käidud jälle Seppäläs ja Wilde kohvikus. Teenindus endiselt imehea ja tee samuti. Ülikooli Kohvik oli selleks ajaks juba suletud ning need kaks toidutalongi, mis mul siiani rahakotis, raisku läinud. Mõelda vaid, 120 krooni eest süüa... Kuritegu!

Wildest Sadamateatrisse ja seal Syrrealistid. Ma ei hakka siin blogis süviti lavastusse laskuma, aga seda võin küll öelda, et saime parimad kohad (rõdu äärel jalgu kõlgutamas ja head ülevaadet omamas) ja et etendus oli festivali raames nähtutest parim. Mis siis, et Toompere jr. aeg-ajalt üle mängis ja muidu üsna ego on - lavastada ta oskab. 10/10 tuli ära. Ja tagasikutsumiste lugemine läks sassi.

Lõpupidu oli ÜK II korrusel. Alul väike chill olemine (niih, ma lihtsalt pean mainima, et Tambet Tuisk kallas mulle omal algatusel veini pokaali ja see oli täitsa vahva), siis 23.00 jagasid Margus ja žürii auhindu (vist kaheksast viis jäid Eestisse) ja pärast andis Inga Margusele ja Kaarlile tänuasjad kah. Ja siis tormasime kõik korraldajad ja muidu tegelased pildile ja eelkõige üksteist kallistama, sest suur töö oli ära tehtud ja korda läinud ka. Kallistan teid kõiki veelkord! Musid olete.

Pikem chill olemine ÜK-s. Siis liikusime edasi Genialistide klubi keldrisse, kus Hedi-Liisi plaatide järgi tantsides tõmbasin oma särgi õlaõmblusest lahti. Väga-väga äge oli. Ja siis Zavoodi, kus oli ka vahva. Mingil hetkel tekitasime metsikult pika inimrongi ja tantsisime Nukitsamehe filmimuusika järgi saalist saali. Muidu oli ka... Selline täitsa lõbus ja naljakas.

Kell viis pandi koht kinni. Et Piret pidi 7:45 bussile minema, siis mõtlesime, et rippuks linnas natuke niisama ringi, sest tunniajane uni ei aita suurt kedagi. Praegu ma olen lihtsalt füüsiliselt ja vaimselt nii läbi, et vajun kohe magama. Ei tea, kauaks und järkub, aga loodame, et magan välja.

PS! Eveliin peaks praegu lennukiga Prantsusmaa poole teel olema. Aastaks ajaks. Bon voyage!

---
Aa, ja mulle ka - ilusaid unenägusid!