Hoirassaa ja...

Ei, kõik on jube vahva. Ma magasin umbes kuus tundi - seda on palju - ärkasin vara, tegin MKUMi ära, kooskõlastasin, kirjutasin jne. Otse kooli, loeng - Gerli, Jaanuse ja Maarjaga ÜK - loeng - ÜK - Piretiga Wilde - kodu.

Pole ammu nii vahva olnud, kui Wildes. Kõik on nii positiivne ja häppi. Kusjuures peaaegu täiesti niisama. Ja ma ei olegi rooste läinud, suutsin esimese loengu ajal ühe jutu valmis kirjutada ja päris hea tuli. Lühike, aga mõttega. Ma veel vaatan, mis ma sellega teen. Kui üldse midagi.

Kas mulle tundub, või kõik inimesed naeratavad mulle täna? Selline mulje jäi küll. Siis on hästi.

Praegu ma istun kodus, kirjutasin just Kallele pika-pika kirja. Varsti saab ta issiks, kui juba saanud pole, st. Väga armas, kolmas kord juba. Hea kuulda, et inimestel hästi läheb. Tõsiselt kohe.

Ma loodan, et telefon on end kuidagimoodi kokku suutnud võtta. Ma igaks juhuks kontrollin üle, kas laadija juhe on ikka korralikult sees ja kas asi ikka töötab *käib korra ära*. Töötab. Siis on hästi. Paar kiiret asjatoimetust veel, siis äkki tiba jäätist ja Wildesse tagasi. Siis kuuest loengusse ja siis ERM-i. Ma saan oma plaadi tagasi. Mis on positiivne. Vahetame Gretega tagasi oma asjad.

Ma räägiks midagi sügavamõttelist ka, aga aega ei ole ja ma ei taha pinnapealne ka olla tähtsate teemadega.

---
Isegi Härma asi edeneb. Positiivne.