Tuuline Haldjasaar

kolmapäev, oktoober 11

Oh hirve...

150 grammi AB rukkileiva biojogurtit hiljem olen veelgi enam veendunud selles, mida juba enne sööma hakkamist teadsin. Mulle ei maitse see. Kusjuures see pole nii halb, et mul halb hakkaks, lihtsalt... See maitseb nii kuradima tervislikult, et mul hakkab halb. Mitte otseselt, vaid lihtsalt judinad tulevad ja enam ei suuda seda kõrist alla suruda. Pluss, see näeb välja nagu kellegi kolmepäevane okse.

---
*judistab õlgu ja mõtleb, et läheb ikka kooli - ehk on väljas soojem*

2 Comments:

At 12:19, Blogger Aloysius said...

Või siis ka mitte... Täiesti masendav, ma teen juba teist päeva järjest ülikoolist poppi. Sest ma lihtsalt ei viitsi ennast enam liigutada, kui kell on täistund läbi. Ja nii külm on ka, et ei suuda end kiiresti liigutada. Aga ma vist... Ma lähen linna ikkagi, sest grupitööd on vaja teha. Teen vahepeatuse kuskil kohvikus, joon teed ja kirjutan. Ma arvan, et see teeks mulle head. Ja siis ükskord räägin Kakiga ja küsin, mis on toimunud nendes kolmes aines, kus ma heal juhul vaid korra kohal olen käinud. Ja siis ma hakkan tubliks.

Ma ei oska lihtsalt nii veenvalt köhida, kui mõni.

 
At 13:16, Anonymous Anonüümne said...

Ma arvan, et ära hakkagi köhima. 'Haigus' ei peagi alati tähendama köhimist...

Paide vei, rukkileivajogurt on lihtsalt parim. Eriti mandlitega. Ma söön seda silmad kinni, siis ei hakka halb ka :D

 

Postita kommentaar

<< Home