EMMMEEE!!!

Käisin siis üle pika aja kodus ära. Viimati olin seal vist samuti ühe päeva, just enne Festivali algust. Aga see oli ammu. Umbes kuu aega tagasi. Esimene asi, mis uksest sisse tulles tegin, oli see, et läksin kööki, ütlesin emmele tere ja kallistasin teda tükk aega. Hea, kui on selline ema nagu minul :).

Täna hommikul ma teda ei näinud. Ma võin ju mõelda, et ta käis enne tööleminekut uksel ja naeratas ja lehvitas magavale minule, aga ma ei tea ka. Tõenäoliselt oli see nii, aga mina ju magasin. Kahju täiesti. Oleks tahtnud korralikult nägemist öelda.

Õpetajate päeva magasin õnnetult maha. Õigemini, mitte ei maganud, vaid tegelesin kodus oma Eesti rahvajutu teemaga ja arvasin, et Bänd läheb hiljem lavale. Arvestasin natuke mööda, sest mingi hetk helistas Annu, kes teatas, et Andres laulab kurvalt "Heikit". Kahju, ma olen kindel, et Õpsid olid suurepärased, nagu tavaliselt. Oleksin tahtnud neid kõiki näha. Ehk täna veel näen. See pole küll see, aga siiski.

Täna vaatasin, et Reimo fotod on R2 kudulehele üles saanud. Väga hea. On kohe rohkem hetki, mida meenutada, sest lõpu poole hakkas minu kaamera (ehk siis Hanna oma) tõrkuma veidi. Armas.

Aga jah. Täna siis Kuursaali kontserdile. Kuues Ursula kontsert jutti, kuhu minekuks ei pea raha maksma. Vaata, kui hea. Üldkokkuvõttes minu 12s. Sümpaatne.

---
Foto taas kord Reimo Sildveelt.