Tuuline Haldjasaar

pühapäev, oktoober 1

Väliskisofreenikutest jms

Muidu oli eile õhtul täitsa vahva. Kodust läbi joostes hüppasin Comarketist ka läbi ja võtsin Jukule roosi ja viinamarju. Kamp oli Kirurgi juures, nagu arvata oligi. Juku üsna kustunud, ent eluvaim oli siiski veel sees. Istusime mõned tunnid ja suundusime siis Kauri ja Märdiga Sõbra maja poole. Teised lõpetasid veel ja lubasid järele tulla. Üsna jahedaks oli juba kiskunud selleks ajaks.

Selliseid inimesi on ka muide maailmas, kes lõikavad endal 1/10 sõrme otsast ära ja siis veel naeravad, et täitsa naljakas. Ma loodan, et minu sõpruskonna inimesed jätavad oma elus selle faasi vahele. Oleks tore. Ja esteetiline.

City Rockile saime põhimõtteliselt tasuta, VIP-pääsmetega. Eesmärk ära näha Depoo esinemine. Viimane vähemalt viieks kuuks, sest nende bassimees läheb sõjaväkke. Vist oli nii. Täiesti jõnksutav muusika, peaks mainima. Sõnadest küll 99% juhtudest midagi aru ei saanud, aga eks see oli ürituse juures täiesti normaalne. Paide vei, kesiganes esines enne Depood ja oli üsna Eesti oma Placebo - aitäh, ürituse parim mulje tuli teilt.

Pärast Depood tulime Kauri, Märdi ja Johannesega (mitte sünnipäevalaps) ära. Meie kolmekesi hakkasime teisele sünnipäevale edasi liikuma, ma ei tea, mis Johannesest sai. Aga jah, siis oli mul paar korda hirmus. Aga Heleni ja teiste juures organiseerisin Kaurile teed ja siis oli mõneks ajaks hästi jälle.

Ma vaatasin, et jube palju noornäitlejaid oli seal. Viimasel ajal ma satun sellisesse seltskonda päris tihti. Ma mõtlen noored näitlejad ja lavastajad ja muidu teatriinimesed. Kõik see on igati positiivne.

Tüüpiliselt läks naljade rääkimiseks, kõrvale kerged alkohoolsed joogid ja vesipiip ja tort ja mingisugune naljakas kallerdis. Märt rääkis palju. Mõne arust suisa liiga palju. Lõpuks visati talle pleed peale, et ehk jääb vait nagu papagoi, aga see hoopis võimendas. Minul oli naljakas. Märt on vahva tegelikult. Aga ta läks ära ka pärast seda.

Kodus on see teema, et eile oli kork läbi läinud ja tuba kärsahaisu täis ja teab, mis veel. Aga nüüd on uued asjad ja kõik okei. Marjuga tuleb rääkida ka sel teemal.

Ma ei suuda korteris praegu niisama olla. Ma tahaks... Midagi teha. Kohvikus istuda ja kirjutada või mida iganes. Ma ei teagi täpselt. Pole enam harjunud siin olema. Ja värki. Ma vist võtan oma asjad ja lähen teed jooma kuskile. "Armastan end aeglaselt" läheb kotti ja klapid pähe. Ja märkmik, ofkoorss. Vaatab tegelikult veel.

---
Fotol Depoo. Allstarz.ee-st on pilt.

5 Comments:

At 20:43, Blogger Merli Vajakas said...

nii armas. tahan ka. tead ju küll, mida ma mõtlen. :)
i'm happy for you.

 
At 20:51, Anonymous Anonüümne said...

Armastamise imeline kunst, aeglaselt.

 
At 09:40, Blogger Aloysius said...

Merli: minu arust on ka armas. Ja ma usun, et ma tean, mida sa mõtled. Ja aitäh :). Varem või hiljem olen mina see, kes on sinu pärast happy.

Annu: vihjad millelegi või? :D

 
At 13:02, Anonymous Anonüümne said...

Ei, absoluutselt mitte millelegi!

 
At 03:59, Blogger Aloysius said...

Noojahh, selge siis... Oligi arvata! Või nii...

 

Postita kommentaar

<< Home