Melanhoor (tik-tak)

Melanhooliahoog on peal millegipärast. Kuulan Chupacabra lugu "Tusane ja must" juba ei-tea-mitmendat korda ja naudin seda, kuidas halamisetahtmine järjest ligemale tuleb. Ma ei ole endiselt magama saanud. Sellepärast on silmad natuke krõllis ja pahupidi ja punased ja üldse.

Täna pidi minu pool sööminguorgia olema. Päris nii ta ei lähe, sest Ott läheb väikese sugulase sünnipäevale pärast tööd ja Jaanus on haige. Rääkisin Micheliga, et ta ka ometi kodus püsiks. Õigemini ütles seda tema, kui ma olin talle asjaolusid selgitanud. Nii et tundub, et jääme vaid mina, Gerli ja Piret. Ideaalne naistekas, mida meil väga-väga-väga pikka aega pole enam olnud (kui üldse). Ja halamiskirge saab rahuldada ka. Söögi kõrval loomulikult.

Parandus 18:34 - orgia jääb üldse ära. Ses mõttes, et mis ma ikka pingutan, kui keegi ei tule. Et... Jah. Noh. Võibolla ongi parem. Võibolla mitte. Kes teab. Aga praegu jääb ta ära. Unine hala tahab kasvada natuke. Tahan... Jah, ma tean, mida ma tahan. Aga ma täna ei saa. Äkki homme siis.

Paranduse parandus 19:57 - saan küll täna. Kõik jookseb kokku kuidagi jube hästi. Et siis eelmise postituse teemal - õnn pöördub. Võib ka nii öelda. Ma olen liiga lapsik vanainimene. Ma hakkan põetajaks nüüd. Inglise patsient.

Jummel. Ma just hakkasin mõtlema, et mul ei ole mitte midagi uut rääkida. Kurta eriti ei ole, nii et halaksin taas selle väikekodanluse-teema peal. Kannaks vist isegi. Aga siiski. Niu-niu-niu. Mingi pagana stereotüüp tahan olla, aru ma ei saa. Mis mul viga on? Yeah. Võin aimata.

Masendav. Masendav, et selles mitte midagi masendavat ei ole. Miks ka mitte, eks ole?

---
Normaalne, ma ei saa aru, millest ma räägin. Jälle!
Pean... Magama...