Il est très bien.

Viimasel ajal on olnud... Kuidas nüüd öeldagi, väga huvitav. Kool ja muu selline on mu elus nii tagaplaanil kui veel vähegi saab. Piret ütleb, et ma olen populaarne. Ei ole. Ma arvan, et ei ole. Mul on lihtsalt mingid inimesed, kellega mulle meeldib suhelda ja tundub, et nendelgi pole minuga suhtlemise vastu midagi.

Eilne õhtu oli ülimalt sürr. Ühel hetkel ristiti mind Lyyniks [loe: Lüün]. Merilyyniks. Siis... Nojah. Ma olen viimasel ajal ennast mingitele inimestele avama hakanud. Räägin oma elust ja lapsepõlvest ja tunnetest selliseid asju, mida ma ise ka varem ei teadnud või ei mäletanud. Mõni inimene mõjub mulle vist hästi.

Täna... Jäin ma ühes loengus korraks kiirelt tukkuma. Piinlik. Ma teadvustan endale, et minu praeguse ja eelmise, umbes 43-tunnise ärkveloleku vahel on küll oma kolm tundi und, aga sellest vist ei piisanud. Piinlik on, kui teises reas istudes avastad järsku, et su pea kukkus rinnale ja silmad vajusid kinni. Ma ei näinud enam selgelt kirjutada ka ja jooksin siis koju magama. Vabandan, jah, vahepeal sain veel poolteist tundi magada. Nüüd ootan huviga und. Hetkel tundub, et saan suisa tänase kuupäeva sees tuttu. Huvitav.

Ma avastan enda jaoks uusi asju. Täna käisime Piretiga Catwalkis. See on siis see Rüütli (vabandust, Ilvese) tänaval asuvas hoones, Maailma all. Õigupoolest tahtsimegi enne Maailma minna, aga ei mänginud välja. Õdusas saalis oli liiga palju rahvast ja... Ma ei tea, polnud just minu koht. Aga Catwalk oma nilbete kuldsete seinte ja pillava interjööriga... Jah, siin võib täiesti vabalt snoobitsemas käia. Ma hakkan seda nüüd tegema. Õdus koht.

Inimestest ka. Kõige üllatavam asi tänase päeva jooksul... Oli ülikooli peahoone ees, kui ma Dave'i nägin. Tegelikult ei saa ma siiani aru, et mis värk. Miks ta Tartus on? Nagu... Wtf?! Tegelikult... Vahet pole, hea oli teda näha üle pika aja. Ja kuulda tema üldsegi-enam-mitte-iiri-aktsendiga öeldud "Tere". Positiivne. Mm... Mida veel? Catwalgist välja tulles oleks äärepealt sõitnud sisse ühele neljasele seltskonnale. Esimesena registreerisin ära Janno näo ja siis leidsin küljelt Mattiase ka üles. Tervitused taas asjakohased. Meeldiv on meeldivaid inimesi näha. Ja Raekoja platsil Innu ja Priit ka. Endised klassivennad on täitsa vahvaks muutunud pärast sõjaväge eriti. Jah.

---
Oi. Zavoodi ei jõudnudki.