Maksabassein!

Jah, käisin Liverpoolis. Vaatamas, kas mu uudisest ka asja saab. Sai küll. Tafenau ja Co kütsid ikka päris hoolega endal ja teistelgi nahka märjaks. Alo ja Marta said eriti vatti. Aga see oli vast ainult positiivne. Homo sapiens sapiens masculinumi keskmise taseme üle linnas (vähemalt sellel üritusel) ei saa ka kurta. Kuigi, jah, eredamad tipud on siiski Tallinna ja Tartu päralt. Või tundub mulle ainult nii.

Nägin Annu ja Merli pesa lõpuks oma ihusilmaga ka ära. Palju suurem, kui fotodelt tundub. Nagu... Kõik on ikka päris suur. ERITI köök. ERITI võrreldes minu köögiga. Ühest küljest täiesti harjumatu, teisalt aga ainult tervitatav. Ma mõtlen, et kui seal tihemini saab käima hakatud, siis hakkab üha enam meeldima. Nagu jalutuskäik kesklinnast sinna või siis sealt kesklinna. Mulle isegi meeldis täna hommikul vihmas kõndida, mis siis, et jalad lirtsusid elu eest.

Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodites saime esimese kodutöö tulemuseks 9/10. Laias laastus võttes paremuselt teine tulemus. Üheksaid oli tegelikult veel ja meil oli põhimõtteliselt üks läbiv küsimus. Rääkisin Vihalemmaga, vaatasin nüüd materjali uuesti üle ja parandasin ära. Nüüd tuleb küsimustik ära teha, st sotsiaalteaduskonna tudengitele laiali jagada (kvoodi alusel) ja ära korjata ja ära analüüsida. Homme Masso õpetab targema õigusega, kuidas see täpselt käib.

Eesti keel ja stilistika oli täna naljakalt nilbe. Lihtsalt oli ja kõik. Marten teravmeelitses Kerniga ja viimane vastas samaga. Seda esiteks. Teiseks olid täna lihtsalt nii nilbed ülesanded, et ei saanud mitte kommenteerimast ja naermast jätta (imelik lausekonstruktsioon, ma mõistan).

Ott on täna suisa harjumatult hearty olnud. Pole harjunud, aga armas on. Kõik on kuidagi jube vahvad viimasel ajal. Gerliga ripume ka varasemast tihedamini. Käisime Jaanusega kolmekesi täna Wildes istumas ja mõnus oli. Viimasel ajal satungi sinna peamiselt Gerliga. AA! Ma käisin ju esmaspäeval Gerli ja Co juures. Gerli tegi süüa: riisiroog maisi ja ananassi ja herneste ja teab veel millega. Jumalik! Gerli on nagu üli-üli-ülikokk. Nagu tõsiselt. Kui ta teid enda juurde sööma kutsub, siis ärge mitut korda mõelge. Jookske tormi, kuni veel saab.

Tunni pärast hakkab Treffi rebaseid kogunema. Nii armas, pole suuremat osa vähemalt teadlikult veel näinudki, aga juba on armsad nagu oma lapsed. Eks näis, kuidas homse "Sebastiani" lõpuetendusega läheb. Sellest oleneb, kui tegev kastmisel ja meie omavahelisel ametlikul lõimul olla saan. Täna vaatame noored üle enda tuumikuga. Lapsed veel seda ei tea, aga küll nad saavad aru, kui me ühel hetkel kohal oleme.

---
Nonii, Pullerits, mul on homseks KOLM asjalikku uudist. Ja Hennoste õpin kas või pähe. Ma olen tuldpurskava draakoni jaoks valmis. HAA!