Miks teater?

Ma olen Ragne ja Markusega seda põhjendades täiesti nõus. Sest lihtsalt nii ongi. Surud sa endas seda teatriarmastust maha või ei suru, aga lõpuks lähed ikkagi. Mõni läheb Lavakasse, lava peale, mõni lava taha, mõni hoopis teatrimaja keldrisse või kohvikusse, mõni lihtsalt teatrisse. Varem või hiljem jõuavad teatrisse kõik, ma arvan. Kui mitte päris-teatrisse, siis eluteater on nagunii meie ümber. Ja meie oleme pelgalt näitlejad eluteatri laval, kui kuulsaid näitekirjanikke (kes, kui uskuda Postimeest, kirjutasid oma näidendid ise) parafraseerida. Miks teater? Sest teater. Küsimuses peitub vastus.

Enne seda arutelu käisin Kirjanike Majas. Korraldus ja tehnika selleks, mis see oli (ehk siis suuremat midagi), aga mulle meeldis. Meeldib see maja, ei tea miks, meeldisid need inimesed seal, meeldisid Edvini jutud. Need viimased kohe eriti. Ma hakkan teda lugema nüüd, kust aga saan, mul on kohe selline kindel tunne. Edvin Aedma on siis isik, kellest jutt. Kui te kuskil seda nime näete, siis ma võin teile öelda, et asi on lugemist väärt. Vähemalt need palad, millest mina teadlik olen. Need on nii absurdsed ja samas nii lihtsad ja loogilised, et ma kohe ei teagi. Lihtsalt head. Nauditavad. Värsked.

Pärast seda arutelu läksime Cordeliaga Sõbra majja. Vanemuise tänaval oli üks *gallia sõim* autojuht, kes *gallia sõim* ei oska sõita. Kui just sõitmine ei tähenda sombuse ilmaga koolimaja läheduses kultuuritänaval gaas põhjas kihutamist ja jalakäijate läbimärjaks pritsimist. Cordelia õnneks pääses, aga enda kohta ei saa ma kahjuks sama öelda. Tuleb tunnistada, et reaktsioon on mul küll "mõistlik" selliste asjade peale: auto pritsib > vaade pükstele ja jakile > mõte "see ei olnud praegu nii" > vaade pükstele ja jakile > mõte "fakk, oli küll! ma olen märg!" > vaade Cordelia otsa > FAKK! > vaade teele, kus autot enam eriti näha ei ole.

Kurat, kui ma oleks näinud, siis oleks kellelgi neli tühja kummi praegu kuskil. Tol hetkel olin selleks täiesti valmis. Kurat, õppige sõitma ja teiste inimestega arvestama, tõsiselt ka. Nagu sellest oli veel vähe, et teisipäeval peaaegu auto alla oleksin jäänud... Mis inimestel viga on, nagu tõsiselt? Ilmastikuolud ja mingite suvakate autojuhtimisoskus on otseses seoses vist - kui halvenevad ühed, halvenevad ka teised. Nagu - tõsiselt. Inimesed, tulge mõistusele, nagu üks kutse (oli vist Kivisildniku oma) kunagi soovitas. Hea mõte ju. Miks mitte - tulge aga! Kes teid keelab?

Genialistid olid vahvad nagu tavaliselt. Ivar oli eriti vahva, nagu tavaliselt. Cordelia oli vahva nagu tavaliselt. Valge šokolaad oli vahva nagu tavaliselt. Isegi kartulivahvlid olid vahvad. Virge ka. Aga kõige vahvam oli vast see, et lõpuks tuli ära minu leivanumber ja sain ülbelt iluviibelda kuule, Ülle, ärme lähme nende peole, jääme seia ja muid asju veel. Ja Võõras lõhn ka muidugi. Geniaalsed inimesed tegid kaks setti ja tulid kaks korda lavale tagasi. Mis oli vahva. Mul on tunne, et selle nädala kõige vahvam kontsert üldse. Jah, ma tean, et reedel on Ursula ka, aga Genialistid on ikkagi geniaalsed ju...

Täna ma ei teagi, kas tudengipäevadest aktiivselt osa võtan. Tudengifilm tundub küll äge, aga miks peaks olema just see see üritus, millest osavõtmise eest maksma peaksin? Kuidagi liiga valivaks olen nende tasuta piletite ja listides olemisega muutunud :). Mis ei pruugi muidugi halb olla, aga siiski. Cordelia on haige, Grete tööl ja Piret läheb Boili ja Jaani kirikusse kuulama. Virge minu mäletamist mööda ka. Ühest küljest nagu tahaks minna, et huvitav ju, mis noored teinud, teisalt oli mul vahepeal ikka suhteliselt unekas. Äkki hoopis magaks veidi ja teeks pelmeene näiteks. Pole ammu süüa saanud ju...

Öösel magasin vist viie tunni ringis. Peaksin hakkama kasutama seda pooleteise tunniga unetsüklite arvutamist, sest hommikul on ikka suhteliselt halb olla, kui vale koha peal kell helisema hakkab. Ehk siis keset tsüklit. Böhh... Aga vähemalt oli hea tunne, kui Pullerits mind näha tahtis ja kiitis, kui tubli olin. Me Jaanusega saame eksamil pool punkti juurde. Ehk kui tulemus jääb kahe hinde vahele, siis saame automaatselt kõrgema. Äge. Ja tänane eetikatöö oli ka mõnus teha. Minu probleem on see, et olen mõistnud maailma suhtelisust ja vastates kuiva jah/ei asemel arutlen ja põhjendan. Noh, ehk tuleb terve boonuspunkt kokku kahe asja peale.

Mida veel? Aa, jah, mul on mure. Blogger on jälle paha. Vähemalt minu suhtes. Asi selles, et juba teist päeva järjest ma ise enda blogi ei näe. Noh, nii palju, et rohelised ääred ja keskelt on lihtsalt tühi valge. Mõtlesin, et mingi suurem jama on, aga igatahes Eeva-Liisa nägi normaalselt postitusi ja viiteid ja pilte ja kõike. Vaatasin oma seaded üle ja nende järgi peaks asjad korras olema, aga ei ole. Sellest on kurb meel täiesti. Ma ei saa ju niimoodi ülevaadet hoida asjade käigust. Ja tegelikult ei ole ma üldsegi kingel, kas see postitus üles läheb, kui mul mingi teema Blogspotiga on. Loota ju võib. Igaks juhuks väike Ctrl+C ka.

---
Aga Hedly on ingel, sest ma saan homme pilte teha :D