Tuuline Haldjasaar

pühapäev, detsember 31

See kõige viimane

Sel aastal ja üldse. Viimane sissekanne siia veebipäevikusse. Oli tore, kuniks elu-olu siin jätkus. Aitäh teile. Kui ma siit Face'i juurest koju jõuan, siis teen väikese aastalõpu-tänukirja ka. Või mis iganes see on, eks ole. Veel sel aastal, see on mu viimane lubadus.

Annu - viimased neli aastat vist on Annu olnud see inimene, kellega on tehtud kõige rohkem lollusi. Või... Mitte just lollusi kuivõrd... Asju. Eks ole. Kontserdid ja loomulikult See Asi, KK. Jätkame sama joont veel mõned aasta(kümne)d?

Blogspot - bitchib aeg-ajalt nagu hull, aga Beta tulekuga läks enam-vähem normaalseks. Enam-vähem. Aga siiber on küll ja sellepärast ma selle nalja siin ära lõpetangi ja kolin mujale. Säh sulle, Blogspot!

Cordelia - oktoobri alguses leidsin endale päris oma Skorpioni. Esimese ja sellise, kes on jääv. Ma loodan küll, et on. Sest 2006 aasta viimased kuud on näidanud, et Cordeliata ei saa. Lihtsalt ei saa.

Deem! - sobiv väljend igaks elujuhtumiks. Ja mina ei ole ainus, kes nii arvab. Päriselt ka!

Emod - emodeta poleks mitte ainult see aasta, vaid üldse... Kõik oleks suht väga-väga mõttetu. Neile, kes seda teemat veel ei tunne... Ka teil on oma Emo. Tuleb ta vaid õigel ajal Emojõest kätte saada. Ja siis on kõik hästi.

Face - minu isiklik Ühtekas. Keda tutvustas mulle Cordelia - veel üks põhjus, miks talle tänulik olla. Ma ei suutnud uskuda, et on võimalik kellegagi nii palju ühiseid asju omada või tunda. Mälestused ja kohad Eestimaal ja sokid ja... Kõik, noh :).

Genialistid - Eesti parimaid bände meiner Meinung nach, kes vana aastaga lõpetab oma eksistentsi. Ja ma ei saa endiselt aru, miks täpselt, sest... Genialistid on ju üks parimaid asju, mis meie muusikamaailmaga juhtunud on.

Hornus cattus - äärmiselt oluline imetajaliik meie mikro- ja makrofloora seisukohast - ja ka meie vaimse tervise seisukohast. Juba vanad egiptlased austasid neid praegu hävimisohus loomi ja teadsid, et nende nägemine tähendab lootust ja head õnne. Nüüd teame meie ka.

Ilatops - vajalik tarvik seoses emodega, eriti veel juhul, kui seal juures on väike renn. Teadagi, mis otstarbeks. Ja kui see kirjeldav pool kõik välja jätta, siis jääb meile kolm kuldset ilatopsi rohelisel taustal. Mis ei ole üldsegi mitte halb kujund.

Jaanus - vahel on mul tunne, et ma usaldan Jaanust mingite asjadega liiga palju, aga seni pole ta mu usaldust petnud ja kõik on hästi läinud. Aitäh sulle selle eest. Ja ei pushi rohkem, et sinust kirjutaksin!

Kaur - armastan.

Lõuna - esimene asi, mis Maailma saali istudes küsitakse, on üldjuhul see, et Milline tee siis täna? Esimene vastus, mis pähe tuleb, on Lõuna. Loogiline ka ju. Hoopis teine teema on see, kui esimese asjana öeldakse Täna teed ei saa, meil on vesi otsas. Aga ikka saab :D

Merli - viimase aasta jooksul oleme hakanud temaga suhtlema tihedamalt kui varem. Ja selle võib üles märkida lõppeva aasta parimate asjade nimistusse. Täitsa vabalt võib. Ja ma juba tahaks Mihkli kätte saada kuskilt, et Merli ja Joonasega backstage'ides pilte teha!

Nilbnibu - see on see must tilluke asi, mis mul bareti küljes on. Mina ei tea, Cordelia ja Face ütlevad, et see on nilbe, minu arust on baretid lihtsalt ägedad. Alates sellest aastast eriti. Ma hakkasin ju neid kandma nüüd.

Orkut - oh neid kommuune ja sõpradest kasutajaid ja pildialbumeid ja scrapbooke ja erinevaid profiililehekülgi. Orkut on elu, mitte Rate :P

Piret - ma lugesin kodus Naistelehte, mille emme mulle ette söötis. Marta Vaarik näppas mu hiiglama vana mõtte endale ja asendas oma parima sõbranna nimega. Ma ju ütlesin, et "Igal inimesel peab olema oma Piret!" on minu patendeeritud, no kurat, saage ometi ükskord aru sellest!

Queen "Don't Stop Me Now" - pehmelt öeldes üks lõppeva aasta lugusid. Endiselt on Queeni repertuaarist lemmikuim "I'm Going Slightly Mad", aga "Don't Stop Me Now" tõmbab ikka päris agaralt järele.

Raadiomaja - minu teine kodu Tallinnas umbes nädal aega PÖFFi raames. Meeletult vahvaid inimesi otsast otsani tuubil täis. Eriti kolmandal korrusel. Raadiomaja on muidu ka täiesti vahva koht, mitte ainult festivali staap.

S. - ilma temata ei oleks Aloysius see, kes ta praegu on. 2006 on olnud vägagi huvitav, eriti viimased kuud. Tänud selle eest.

Teater - 2006 on Eesti teatri aasta. Mul vist kahjuks 40 etendust täis ei tule. Kohe kindlasti ei tule nimekiri täis, arvestades seda, kui palju aastat veel järele on jäänud. Aga teatris sai käidud, teatrit sai tehtud, teatris sai elatud. Teatriaasta läks asja ette.

Ursula - Aasta Pänd. Minu 2006 on olnud väga Ursula-aasta. Ja nii veider kui see ka pole, ei ole mul selle pärast üldse kahju. Päriselt ka. Ma vean kihla, et järgmise aasta esimene pool on ka Ursumursu tähe all. Noh, võiks ju...

Vikerkaar ja kosmos ja tähed - lihtne! Nagu ütleks Harju Loogiline. Kes ei tea, see ei peagi aru saama. Your loss.

ÕS - mu pere võiks ometi avasüli vastu võtta selle, et ma olen kõndiv õigekeelsussõnaraamat. Eesti keel väärib ju ometi, et seda ÕIGESTI (ja mitte "õieti", löön maha, kui nii ütled) räägitaks.

Ä

Ö

Ü

X

Y

Zavood - ma ei saa enamasti aru, miks ma sinna jõuan, aga ometi lähevad asjad nii ja tuleb tunnistada, et ajuti on see täiesti positiivne. Zavood polegi kõige hullem koht, tuleb välja :)

---
Head vana lõppu ja uue algust! Muahh!

laupäev, detsember 30

One of those mornings

Kui Karuke silmad lahti tegi, oli kell juba kolm. Jah. Vahel mulle meeldib magada. Eriti siis, kui tuttu saab mindud pool kaheksa hommikul. Või veidi hiljem, kes see seda kella ikka täpsemalt jälgib, eks ole.

Eile vedas Cordelia mu lõpuks välja end tuulutama. Kaua sa ikka toas vindud, millalgi peab ju õue ka mängima minema. Tähistasime Maailmas mu nimepäeva. Polegi kunagi nii palju rahvast seal veel näinud.

Üritus oli hea, väga mõnus. Järjekorraväliselt saime jooke, mõnus istumiskoht, elav muusika, suur välimust omavate meesinimeste konsistents, hea seltskond. Mida sa hing veel ihkad, eks ole. Köök oli hea.

---
Vähem kui tunni pärast on Face ka Tartus.

reede, detsember 29

"Try not to touch me as much"


Huvitav, millal kõik need arstisarjad, mida ma tänase päeva jooksul vaadanud olen, lõpuks mõjuma hakkavad... Kui hakkavad. Praegu naudin eriti Scrubsi, kus mu lemmiknäitleja on terve haigla staar. Jah, ma räägin Michael J. Foxist.

Dr. Kevin Casey on nagu Kollanokkade dr House. Mõlemal on selline suhtumine ja teadmistepagas, mis mulle imponeerib. Pluss, kõigele lisaks, on teda selles sarjas ekraanil veel üheks korraks. Jei. "Kena koht. Mõnus okse ja pähklite hais."

Huvitav, et mu tervis käib samuti, nagu mu elu. Lainetena siis. Võib-olla on see märk sellest, et ma olen nii Kala kui Kala üks Kala olla saab. Ainult perekonnanimi pole selline. Ja ei plaani selliseks vahetada ka. Aga... Kui fotost rääkida, siis kala it is. Seekord teine kui viimati.

---
Need nuudlid olid lõppude-lõpuks liiast.

neljapäev, detsember 28

Otsin põetajat. Kiire!

Praegu on juba peaaegu talutav olla. Normaalses olukorras ütleksin, et jube halb, aga hetkel on lood nii, et jube halb on juba edasiminek. Nii et palju õnne mulle. Jah, kes pakkus, et suutsin taas kord haigeksjäämise suurepäraselt ajastada, pakkus õigesti. Palju õnne sulle ka.

Kodune meeletu nohu ja aevastamine on taandunud. Ma kahtlustan, et asi oli minu tolmuallergias, sest issi tööga all esimesel korrusel kaasneb meeletu kogus lendlevat puutolmu. Ja see, et mulle meeldib kodus olles tuhnida kohtades, kus normaalse mõistusega inimesed pole vähemalt kuid tuhninud, ei aita samuti asjale kaasa.

Praeguses olukorras on hea vähemalt, et taskurätte läheb palju vähem. Tundub, et ühe pakiga võib suisa mitu päeva vastu pidada. Jei. Muus osas ei ole asi üldse roosiline. Pilt on hetkel ees, enne eriti ei olnud. Ma mõtlen neid hetki, kui ma püsti tõusin ja asjalik otsustasin olla. No ei. Keegi kuskil ei taha, et ma oleksin. Võibolla nüüd...

Igatahes, üksikasjadega ma teid vaevama ei hakka. Kes teada tahab, see küsib. Aga käesolevaga pean kurbusega teatama, et homne kursa-värk minu juures jääb ära. Kavatsen ennast täna-homme ravida, et Face'i tagasitulekuks ja aastavahetuseks enam-vähem normaalse näoga olla. Ehk isegi õnnestub.

Siinkohal siis edastan laiale avalikkusele teate, et üksi kodus on rõlge ja et mul on hädasti põetajat vaja. Kui päris arstima ei taha tulla, siis kuum kanasupp, kuum tee ja apelsinid on oodatud. Igaks juhuks hoiatan ette, et ma ei näe just kõige parem välja. Ega saa välja helistada.

Ahjaa, kui pood jääb tee peale ette, siis mul on vaja:
* piima (1l, kilepakend)
* Smart kõnekaarti (100.-)
* nätsu
* turbonuudleid
* võid/margariini
* peenleiba
* jogurtit (kirsi/virsiku/metsamarja/maasika)

---
Eile olid geniaalsed mehed lihtsalt... Geniaalsed. Ja nii palju teatriinimesi, kui seda eile Illusionis, pole ma tükk aega koos näinud.

kolmapäev, detsember 27

Ma olen kohe-kohe selg!


Mõned päevad saite puhata. Lugemisest. Mina sain ka mõned päevad puhata. Kirjutamisest. Koduskodus liigub aeg kuidagi teistmoodi kui mujal. Aeglasemalt, tühjemalt, samas täidlasemalt. Ma ei teagi, kuidas täpselt, aga igatahes teistmoodi. Seal on asjad üldse teistmoodi kui mujal. Tuleb leida teisi viise aja sisustamiseks.

Ma ei tea, võib-olla on minust liiga linnainimene saanud viimaste aastatega, aga ma ei suuda kaua maal olla. Tore on küll päev-paar puhata, aga siis hakkab miski närima. Kuskilt seestpoolt. Tahaks midagi teha, kuhugi minna. Aga ei saa. Rääkida saab perega küll, aga sõpradega suurt mitte. Kõik on laiali ja Madis peab ennast üleval, nagu ta peab.

Kummaline kergendus on iga kord kodust ära tulles. Samasugune on iga kord, kui kodu uksest sisse astun ja emmele kaela viskun. Imelik võib-olla. Võib-olla mitte. Ju siis on see kõik vajalik, mingi vaheldus. Natuke siin, natuke seal. Ma juba kord olen liikuva eluviisiga.

Mulle meeldib, kui on palju asju teha, tuleb ringi tuuseldada ja asju ajada, ideid genereerida. Pühi on küll peetud, nüüd tahaks tegutseda ka vahelduseks. Seda ma Tartusse tegema tulengi. Umbes nii… Kolme ja poole tunni pärast jõuan. Aga tänane õhtu on mul juba kinni. Läheme Piretiga Genialistide Viimasele.

Ahjaa, ja minu tänase päeva tegi mu kallis pinginaaber Madis. Nii armsat kaarti pole ma veel elu sees näinud, päriselt ka. Suured-suured tänud sulle selle eest! Kui sul kunagi taskud peaks eest ära kukkuma hakkama, siis anna teada - alati valmis aitama ;).

---
Aa. Ja minu emme on endiselt maailma parim :)
Kahju ainult, et venda pole ammu näinud...

laupäev, detsember 23

See on tõesti väga hea...


Kiire kribamine Sütevaka teiselt korruselt. Kooriproovis on tüdrukutel väike paus, poisid lõõritavad viimast lugu. Pean kiirelt asjad kokku panema ja muusikaklassi tagasi minema, sest kohe teeme kokku.

Proovi teeme üle... Enam kui aasta. Ene on endiselt ametlikult lapsepuhkusel, aga me ajasime ta kodunt välja :). Uued lood on ka. Noh, niivõrd-kuivõrd. Tormise "Ingerimaa õhtuid" oleme nuusutanud ja Robbie "Angels" ja Tätte "Ma tahan olla öö" on juba ammusest ajast peas.

Nonii, salat on otsas, seega kodinad kokku, pingilt veidi piparkooke ja tagasi laulma!

---
See foto Enest on üle aasta vana. Uuel oleks uus soeng ja uus hingamine.

reede, detsember 22

Vahepalaks veidi muusikat...

Siltsu mõtles täitsa ise ühe muusikamängu välja. Ma promon siis ka seda ja teda natuke. Tsiteerin: „Pane kõik laulud ühte nimekirja mängima. Noh, tead küll. Ja siis tee seda “Shuffle” trikki. Ja iga küsimuse vastuseks kirjuta üks laul. Kirjuta see laul, mis parajasti tuleb.”

Esmaspäeva laul: Panic! At The Disco „Time To Dance” – kui nädalat juba alustada, siis on Panic! selleks minu arvates ikka pagana hea viis. Sõnu loe paar postitust altpoolt :).
Teisipäeva laul: The Postal Service „This Place Is A Prison” – selline unelev laul, eeldab vist raju esmaspäeva õhtut, et saaks teisipäeva kuidagi maha oleskleda.
Kolmapäeva laul: The Beatles „Love Me Do” – *muigab* no ma ei oska selle peale küll midagi öelda. See suur, et… Biitlid on vahvad.
Neljapäeva laul: Weezer „Island In The Sun” – mul tuleb pärast raju esmaspäeva terve nädal vist niisama olesklemist. Iseenesest… Ei oleks mul selle vastu küll midagi.
Reede laul: Jimmy Eat World „My Sundown” – naljakas natuke, ma vaatan, et praegu mängiva playlisti suurus on 2398 lugu ja ma ei suuda välja mõelda, miks kõik lood suht ühte auku lähevad. Hm…
Laupäeva laul: Jimmy Eat World „A Praise Chorus” – ahhaa! Lõpuks ometi üks tõsine rokilugu! Nädalavahetus algab laupäeval ja mul on tunne, et selleks võiks olla mingi äge kontsert… Näiteks.
Pühapäevane pala: Ruja „Need ei vaata tagasi” – ja langeme tagasi rutiini. Alenderi mõjus hääl ja vana hea eesti muusika klassika ühe mu lemmikansambli näol. Mm…

Kevadhitt: Limpa „Hull õun” – *naerukrambid*
Suvehitt: Cake „Daria” – mm… Mul on selline lugu ka arvutis? *kuulab* Täitsa chill.
Sügishitt: Ursula „Sa pole kole” – ma mõtlesingi, et miks nii ammu ühtegi Bändi lugu ei ole tulnud. Sügishitiks läheb vabalt.
Talvehitt: Kelly Clarkson „Beautiful Disaster” – noh, kui nüüd ära seletada, miks mul selline lugu arvutis on, peaksin ma alustama sellest, kuidas…

Hommikune äratus: Prata Vetra „Lidmašinas” – sellise looga on kohe hea ärgata. Hea algus päevale annab kiimas kasse, st… Lootust heaks päevaks, noh.
Hommikusöögi saatemuusika: La Ruda Salska „Barton Killer” – ma ju räägin, kui terve hommik juba nii hea muusika on, siis on hästi!
Mineku muusika: Eriti Kurva Muusika Ansambel „Valged saalid” – hihi, ma kujutan ette, kuidas ma tänavatel tantsisklen. Möödunud öö noodil tuleb silme ette Tõruni tantsiv Scrat… Piisavalt kiiksuga minu jaoks ka.
Töö (kooli) muusika: La Ruda Salska „Des Tambours Et Des Hommes” – täitsa funkyd esimesed loengud peaks mul siis olema. Ei ole midagi selle vastu. Töö peaks lennates minema.
Lõunapausiaegne lõõgastus: Death Cab For Cutie „Why You’d Want To Live Here” – millegipärast kujutlen selle loo taustal end kuskil tänaval kõndimas, klapid peas, või siis näiteks Jannseni pargis istumas, jalad rätsepistes ja rämpstoitu söömas. Ei ole küll kohvikutunnet. Hea on vahel vaadata, kuidas rahvad lihtsalt mööda voolab ja oma asju ajab. Hea lugu on ka.
Pärastlõuna palake: Ganz Schön Feist „Gänseblümchen” – Tokio Hoteli kõrval üks väheseid saksakeelseid asju, mis mul arvutis on. Selline kergelt totakas lugu, veidi unelev, ent siiski rütmikas. Pärastlõunasse täitsa sobiv. Kael ja puusad hakkasid praegu nõksuma selle peale.
Kojumineku laul: Red Hot Chili Peppers „On Mercury” – haha, jaa. See on pigem kodust-läbi-Maailma-minemise muusika, kus teatud inimestega kokku saada ja seda lugu nautida.
Õdus õhtumuusika: La Ruda Salska „L’Empire Du Moi” – millegipärast tundub mulle, et see päev on väga frankofiilne. Huvitav küll, miks, eks ole…
Unelaul: Jimmy Eat World „Last Christmas” – vaadake, mis juhtub, kui ühest popist loost kaver teha. Mõni karu kuulab seda unelauluks.
Öömuusika: Juanes „La Camisa Negra” – ausõna, see lugu oli mul enne olemas, kui KÕIK seda kuulama hakkasid. Päriselt ka!

No nii, sellised muusikalised nimekirjad siis seekord. Järgmine kord natuke teistmoodi.

---
Ja nüüd tuleb siis Coldplay "Yellow"...

Tsiteerin: "Karud magavad!"


...Aga ütlen, et see ei pruugi sugugi nii olla. Esiteks muidugi sellepärast, et mu pessimistlikud ootused mustade jõulude kohta lähevad vist tõeks, sest lund enam eriti ei ole. Noh, vähemalt on soojem, eks ole. Aga siiski... Ei maga. Isegi metsade keskele minek ei aidanud. Karu tuli linna ja on siin tsivilisatsioonis veidi aega. Muuhulgas ei jäta see karu ära kasutamata võimalust teha väike sissekanne oma internetipäevikusse.

Eilne kojutulek oli päris väsitav ja tujunulliv. Mitte päris, aga siiski üsna. Üritasin oma isa korduvalt kätte saata, tegin nii kümmekond kõnet. Iga kord oli pärast tükki aega vaikust torust kuulda ülipõnevil häält "Viis-viis-kolm-viis...". Loomulikult mõjus see meeletult masendavalt. Nagu ka see, et pärast seda saatuslikku päeva, mil ma Madise antenni ära tõmbasin, ei ole tal levi püüdmisega just kõik korras...

Lisaks kõigele murdsin ma libedaga natuke oma uutel saabastel kontsa ära ja jopelukk otsustas katki minna ja kaks suurt ja rasket kotti ei lasknud mul just ka meeletult hästi ja kergelt end tunda. Pealegi ei olnud minu tulles mitte kedagi kodus, pusisin siis suure vaevaga kuidagi end kottidest vabaks ja otsisin üles koduvõtmed, mis olid loomulikult koti põhjas. Jei.

Aga kõik läks lõpuks ikkagi hästi, sest varsti tulid emme ja issi ja Pontsik (minu must kass, kes on näost paksuks läinud - vähemalt pole ta kiimas, nagu mõne oma) ja neid oli hea meel näha. Ja emme oli mulle paar asja teinud, milles ma üllatuslikult seks välja nägin ja üldse, vahva oli neid näha üle nii pika aja. Ja õde tegi õhtul täitsa pandavat jäätisekokteili ja öösel sain lõpuks Jääaeg 2-e ära vaadatud. Mis on positiivne.

Hommikul oli armas leida postkastist esimene jõulukaart. Aitäh, Merli, veelkord. See oli ja on siiani tõsiselt-tõsiselt ilus algus päevale. Ja see uusaastasoov on ka väga täppi. Võiks küll :). Ja siis helistas Tuuli, keda oli ka meeletult armas näha ja sain tema ja ta õega linna ja kui ma oma kahed saapad parandusse viisin, siis oli seal jube vahva kingsepp, kes minuga eridiili tegi.

Mida veel? Koolist käisin läbi, armas oli kõiki toredaid inimesi näha. Õhtul käin korraks jõulurokilt ja vilistlaste istumiselt ka läbi ja siis lähen koju kaarte meisterdama. Ärge palun väga solvuge, kui te sel aastal minu käest e-kaarti ei saa. Ma kavatsen tõsiselt isiklikuks minna tänavu. Nii et - thee be warned!

Nii, mõtlesin ka kõigile teile, kes te tahate hullu moodi mulle midagi kinkida ja kes te pole kuulnud mu hammaste kriginat ja kinnitamist, et ei ole mulle miskit kinki vaja ja et soovige lihtsalt häid jõule ja kallistage mind. Kui te nii väga tahate teada, mida kinkida, siis palun väga - võtsin kätte ja mõtlesin, et...

...mida asjalikku vaja läheks:
* sokid;
* kindad;
* CD-toorikud;
* pastakad;
* märkmik.

...mida asjalikku ma tahaks:
* raamatud (eriti oodatud on LOTR-i ja teatriteema, Minu Linnateater on mul olemas ja 100 vakka teatrisoola ka);
* digitaalne fotokaamera (ikka see peegeldigikaamera-teema, suure zoomi ja paljude-paljude pixelitega palun, aitäh!);
* teatripiletid/-kinkekaardid (Linnateater ja Eesti Draamateater ja NO ja Ugala on eelistatumad);
* CD-plaadid hea muusikaga (noh, ma võin vihjena öelda, et mul ei ole Annamemenõu originaalplaati... Ja et Genialistid on ägedad ja Chupacabra ja Queen ka);
* Ursula (noh, te saate ju ometigi aru, et mul on sünnipäev märtsis tulemas, eks ole, ja elus muusika oleks seal ääretult positiivne, eriti kuna näiteks see ansambel läheb teemasse ka).

Aga tõsiselt, mulle piisab ka lihtsalt heast soovist ja kallistusest. Ja/või kaardist. Mida omatehtum asi, seda kallim. Vot. Love you all!

---
Tuuli Taul - "Võin sind südames kanda"
Ja rääkides fotost: Mattias tegi.