See kõige viimane

Sel aastal ja üldse. Viimane sissekanne siia veebipäevikusse. Oli tore, kuniks elu-olu siin jätkus. Aitäh teile. Kui ma siit Face'i juurest koju jõuan, siis teen väikese aastalõpu-tänukirja ka. Või mis iganes see on, eks ole. Veel sel aastal, see on mu viimane lubadus.

Annu - viimased neli aastat vist on Annu olnud see inimene, kellega on tehtud kõige rohkem lollusi. Või... Mitte just lollusi kuivõrd... Asju. Eks ole. Kontserdid ja loomulikult See Asi, KK. Jätkame sama joont veel mõned aasta(kümne)d?

Blogspot - bitchib aeg-ajalt nagu hull, aga Beta tulekuga läks enam-vähem normaalseks. Enam-vähem. Aga siiber on küll ja sellepärast ma selle nalja siin ära lõpetangi ja kolin mujale. Säh sulle, Blogspot!

Cordelia - oktoobri alguses leidsin endale päris oma Skorpioni. Esimese ja sellise, kes on jääv. Ma loodan küll, et on. Sest 2006 aasta viimased kuud on näidanud, et Cordeliata ei saa. Lihtsalt ei saa.

Deem! - sobiv väljend igaks elujuhtumiks. Ja mina ei ole ainus, kes nii arvab. Päriselt ka!

Emod - emodeta poleks mitte ainult see aasta, vaid üldse... Kõik oleks suht väga-väga mõttetu. Neile, kes seda teemat veel ei tunne... Ka teil on oma Emo. Tuleb ta vaid õigel ajal Emojõest kätte saada. Ja siis on kõik hästi.

Face - minu isiklik Ühtekas. Keda tutvustas mulle Cordelia - veel üks põhjus, miks talle tänulik olla. Ma ei suutnud uskuda, et on võimalik kellegagi nii palju ühiseid asju omada või tunda. Mälestused ja kohad Eestimaal ja sokid ja... Kõik, noh :).

Genialistid - Eesti parimaid bände meiner Meinung nach, kes vana aastaga lõpetab oma eksistentsi. Ja ma ei saa endiselt aru, miks täpselt, sest... Genialistid on ju üks parimaid asju, mis meie muusikamaailmaga juhtunud on.

Hornus cattus - äärmiselt oluline imetajaliik meie mikro- ja makrofloora seisukohast - ja ka meie vaimse tervise seisukohast. Juba vanad egiptlased austasid neid praegu hävimisohus loomi ja teadsid, et nende nägemine tähendab lootust ja head õnne. Nüüd teame meie ka.

Ilatops - vajalik tarvik seoses emodega, eriti veel juhul, kui seal juures on väike renn. Teadagi, mis otstarbeks. Ja kui see kirjeldav pool kõik välja jätta, siis jääb meile kolm kuldset ilatopsi rohelisel taustal. Mis ei ole üldsegi mitte halb kujund.

Jaanus - vahel on mul tunne, et ma usaldan Jaanust mingite asjadega liiga palju, aga seni pole ta mu usaldust petnud ja kõik on hästi läinud. Aitäh sulle selle eest. Ja ei pushi rohkem, et sinust kirjutaksin!

Kaur - armastan.

Lõuna - esimene asi, mis Maailma saali istudes küsitakse, on üldjuhul see, et Milline tee siis täna? Esimene vastus, mis pähe tuleb, on Lõuna. Loogiline ka ju. Hoopis teine teema on see, kui esimese asjana öeldakse Täna teed ei saa, meil on vesi otsas. Aga ikka saab :D

Merli - viimase aasta jooksul oleme hakanud temaga suhtlema tihedamalt kui varem. Ja selle võib üles märkida lõppeva aasta parimate asjade nimistusse. Täitsa vabalt võib. Ja ma juba tahaks Mihkli kätte saada kuskilt, et Merli ja Joonasega backstage'ides pilte teha!

Nilbnibu - see on see must tilluke asi, mis mul bareti küljes on. Mina ei tea, Cordelia ja Face ütlevad, et see on nilbe, minu arust on baretid lihtsalt ägedad. Alates sellest aastast eriti. Ma hakkasin ju neid kandma nüüd.

Orkut - oh neid kommuune ja sõpradest kasutajaid ja pildialbumeid ja scrapbooke ja erinevaid profiililehekülgi. Orkut on elu, mitte Rate :P

Piret - ma lugesin kodus Naistelehte, mille emme mulle ette söötis. Marta Vaarik näppas mu hiiglama vana mõtte endale ja asendas oma parima sõbranna nimega. Ma ju ütlesin, et "Igal inimesel peab olema oma Piret!" on minu patendeeritud, no kurat, saage ometi ükskord aru sellest!

Queen "Don't Stop Me Now" - pehmelt öeldes üks lõppeva aasta lugusid. Endiselt on Queeni repertuaarist lemmikuim "I'm Going Slightly Mad", aga "Don't Stop Me Now" tõmbab ikka päris agaralt järele.

Raadiomaja - minu teine kodu Tallinnas umbes nädal aega PÖFFi raames. Meeletult vahvaid inimesi otsast otsani tuubil täis. Eriti kolmandal korrusel. Raadiomaja on muidu ka täiesti vahva koht, mitte ainult festivali staap.

S. - ilma temata ei oleks Aloysius see, kes ta praegu on. 2006 on olnud vägagi huvitav, eriti viimased kuud. Tänud selle eest.

Teater - 2006 on Eesti teatri aasta. Mul vist kahjuks 40 etendust täis ei tule. Kohe kindlasti ei tule nimekiri täis, arvestades seda, kui palju aastat veel järele on jäänud. Aga teatris sai käidud, teatrit sai tehtud, teatris sai elatud. Teatriaasta läks asja ette.

Ursula - Aasta Pänd. Minu 2006 on olnud väga Ursula-aasta. Ja nii veider kui see ka pole, ei ole mul selle pärast üldse kahju. Päriselt ka. Ma vean kihla, et järgmise aasta esimene pool on ka Ursumursu tähe all. Noh, võiks ju...

Vikerkaar ja kosmos ja tähed - lihtne! Nagu ütleks Harju Loogiline. Kes ei tea, see ei peagi aru saama. Your loss.

ÕS - mu pere võiks ometi avasüli vastu võtta selle, et ma olen kõndiv õigekeelsussõnaraamat. Eesti keel väärib ju ometi, et seda ÕIGESTI (ja mitte "õieti", löön maha, kui nii ütled) räägitaks.

Ä

Ö

Ü

X

Y

Zavood - ma ei saa enamasti aru, miks ma sinna jõuan, aga ometi lähevad asjad nii ja tuleb tunnistada, et ajuti on see täiesti positiivne. Zavood polegi kõige hullem koht, tuleb välja :)

---
Head vana lõppu ja uue algust! Muahh!

One of those mornings

Kui Karuke silmad lahti tegi, oli kell juba kolm. Jah. Vahel mulle meeldib magada. Eriti siis, kui tuttu saab mindud pool kaheksa hommikul. Või veidi hiljem, kes see seda kella ikka täpsemalt jälgib, eks ole.

Eile vedas Cordelia mu lõpuks välja end tuulutama. Kaua sa ikka toas vindud, millalgi peab ju õue ka mängima minema. Tähistasime Maailmas mu nimepäeva. Polegi kunagi nii palju rahvast seal veel näinud.

Üritus oli hea, väga mõnus. Järjekorraväliselt saime jooke, mõnus istumiskoht, elav muusika, suur välimust omavate meesinimeste konsistents, hea seltskond. Mida sa hing veel ihkad, eks ole. Köök oli hea.

---
Vähem kui tunni pärast on Face ka Tartus.

"Try not to touch me as much"

Huvitav, millal kõik need arstisarjad, mida ma tänase päeva jooksul vaadanud olen, lõpuks mõjuma hakkavad... Kui hakkavad. Praegu naudin eriti Scrubsi, kus mu lemmiknäitleja on terve haigla staar. Jah, ma räägin Michael J. Foxist.

Dr. Kevin Casey on nagu Kollanokkade dr House. Mõlemal on selline suhtumine ja teadmistepagas, mis mulle imponeerib. Pluss, kõigele lisaks, on teda selles sarjas ekraanil veel üheks korraks. Jei. "Kena koht. Mõnus okse ja pähklite hais."

Huvitav, et mu tervis käib samuti, nagu mu elu. Lainetena siis. Võib-olla on see märk sellest, et ma olen nii Kala kui Kala üks Kala olla saab. Ainult perekonnanimi pole selline. Ja ei plaani selliseks vahetada ka. Aga... Kui fotost rääkida, siis kala it is. Seekord teine kui viimati.

---

Need nuudlid olid lõppude-lõpuks liiast.

Otsin põetajat. Kiire!

Praegu on juba peaaegu talutav olla. Normaalses olukorras ütleksin, et jube halb, aga hetkel on lood nii, et jube halb on juba edasiminek. Nii et palju õnne mulle. Jah, kes pakkus, et suutsin taas kord haigeksjäämise suurepäraselt ajastada, pakkus õigesti. Palju õnne sulle ka.

Kodune meeletu nohu ja aevastamine on taandunud. Ma kahtlustan, et asi oli minu tolmuallergias, sest issi tööga all esimesel korrusel kaasneb meeletu kogus lendlevat puutolmu. Ja see, et mulle meeldib kodus olles tuhnida kohtades, kus normaalse mõistusega inimesed pole vähemalt kuid tuhninud, ei aita samuti asjale kaasa.

Praeguses olukorras on hea vähemalt, et taskurätte läheb palju vähem. Tundub, et ühe pakiga võib suisa mitu päeva vastu pidada. Jei. Muus osas ei ole asi üldse roosiline. Pilt on hetkel ees, enne eriti ei olnud. Ma mõtlen neid hetki, kui ma püsti tõusin ja asjalik otsustasin olla. No ei. Keegi kuskil ei taha, et ma oleksin. Võibolla nüüd...

Igatahes, üksikasjadega ma teid vaevama ei hakka. Kes teada tahab, see küsib. Aga käesolevaga pean kurbusega teatama, et homne kursa-värk minu juures jääb ära. Kavatsen ennast täna-homme ravida, et Face'i tagasitulekuks ja aastavahetuseks enam-vähem normaalse näoga olla. Ehk isegi õnnestub.

Siinkohal siis edastan laiale avalikkusele teate, et üksi kodus on rõlge ja et mul on hädasti põetajat vaja. Kui päris arstima ei taha tulla, siis kuum kanasupp, kuum tee ja apelsinid on oodatud. Igaks juhuks hoiatan ette, et ma ei näe just kõige parem välja. Ega saa välja helistada.

Ahjaa, kui pood jääb tee peale ette, siis mul on vaja:
* piima (1l, kilepakend)
* Smart kõnekaarti (100.-)
* nätsu
* turbonuudleid
* võid/margariini
* peenleiba
* jogurtit (kirsi/virsiku/metsamarja/maasika)

---
Eile olid geniaalsed mehed lihtsalt... Geniaalsed. Ja nii palju teatriinimesi, kui seda eile Illusionis, pole ma tükk aega koos näinud.

Ma olen kohe-kohe selg!

Mõned päevad saite puhata. Lugemisest. Mina sain ka mõned päevad puhata. Kirjutamisest. Koduskodus liigub aeg kuidagi teistmoodi kui mujal. Aeglasemalt, tühjemalt, samas täidlasemalt. Ma ei teagi, kuidas täpselt, aga igatahes teistmoodi. Seal on asjad üldse teistmoodi kui mujal. Tuleb leida teisi viise aja sisustamiseks.

Ma ei tea, võib-olla on minust liiga linnainimene saanud viimaste aastatega, aga ma ei suuda kaua maal olla. Tore on küll päev-paar puhata, aga siis hakkab miski närima. Kuskilt seestpoolt. Tahaks midagi teha, kuhugi minna. Aga ei saa. Rääkida saab perega küll, aga sõpradega suurt mitte. Kõik on laiali ja Madis peab ennast üleval, nagu ta peab.

Kummaline kergendus on iga kord kodust ära tulles. Samasugune on iga kord, kui kodu uksest sisse astun ja emmele kaela viskun. Imelik võib-olla. Võib-olla mitte. Ju siis on see kõik vajalik, mingi vaheldus. Natuke siin, natuke seal. Ma juba kord olen liikuva eluviisiga.

Mulle meeldib, kui on palju asju teha, tuleb ringi tuuseldada ja asju ajada, ideid genereerida. Pühi on küll peetud, nüüd tahaks tegutseda ka vahelduseks. Seda ma Tartusse tegema tulengi. Umbes nii… Kolme ja poole tunni pärast jõuan. Aga tänane õhtu on mul juba kinni. Läheme Piretiga Genialistide Viimasele.

Ahjaa, ja minu tänase päeva tegi mu kallis pinginaaber Madis. Nii armsat kaarti pole ma veel elu sees näinud, päriselt ka. Suured-suured tänud sulle selle eest! Kui sul kunagi taskud peaks eest ära kukkuma hakkama, siis anna teada - alati valmis aitama ;).

---
Aa. Ja minu emme on endiselt maailma parim :)

Kahju ainult, et venda pole ammu näinud...

See on tõesti väga hea...

Kiire kribamine Sütevaka teiselt korruselt. Kooriproovis on tüdrukutel väike paus, poisid lõõritavad viimast lugu. Pean kiirelt asjad kokku panema ja muusikaklassi tagasi minema, sest kohe teeme kokku.

Proovi teeme üle... Enam kui aasta. Ene on endiselt ametlikult lapsepuhkusel, aga me ajasime ta kodunt välja :). Uued lood on ka. Noh, niivõrd-kuivõrd. Tormise "Ingerimaa õhtuid" oleme nuusutanud ja Robbie "Angels" ja Tätte "Ma tahan olla öö" on juba ammusest ajast peas.

Nonii, salat on otsas, seega kodinad kokku, pingilt veidi piparkooke ja tagasi laulma!

---
See foto Enest on üle aasta vana. Uuel oleks uus soeng ja uus hingamine.

Vahepalaks veidi muusikat...

Siltsu mõtles täitsa ise ühe muusikamängu välja. Ma promon siis ka seda ja teda natuke. Tsiteerin: „Pane kõik laulud ühte nimekirja mängima. Noh, tead küll. Ja siis tee seda “Shuffle” trikki. Ja iga küsimuse vastuseks kirjuta üks laul. Kirjuta see laul, mis parajasti tuleb.”

Esmaspäeva laul: Panic! At The Disco „Time To Dance” – kui nädalat juba alustada, siis on Panic! selleks minu arvates ikka pagana hea viis. Sõnu loe paar postitust altpoolt :).
Teisipäeva laul: The Postal Service „This Place Is A Prison” – selline unelev laul, eeldab vist raju esmaspäeva õhtut, et saaks teisipäeva kuidagi maha oleskleda.
Kolmapäeva laul: The Beatles „Love Me Do” – *muigab* no ma ei oska selle peale küll midagi öelda. See suur, et… Biitlid on vahvad.
Neljapäeva laul: Weezer „Island In The Sun” – mul tuleb pärast raju esmaspäeva terve nädal vist niisama olesklemist. Iseenesest… Ei oleks mul selle vastu küll midagi.
Reede laul: Jimmy Eat World „My Sundown” – naljakas natuke, ma vaatan, et praegu mängiva playlisti suurus on 2398 lugu ja ma ei suuda välja mõelda, miks kõik lood suht ühte auku lähevad. Hm…
Laupäeva laul: Jimmy Eat World „A Praise Chorus” – ahhaa! Lõpuks ometi üks tõsine rokilugu! Nädalavahetus algab laupäeval ja mul on tunne, et selleks võiks olla mingi äge kontsert… Näiteks.
Pühapäevane pala: Ruja „Need ei vaata tagasi” – ja langeme tagasi rutiini. Alenderi mõjus hääl ja vana hea eesti muusika klassika ühe mu lemmikansambli näol. Mm…

Kevadhitt: Limpa „Hull õun” – *naerukrambid*
Suvehitt: Cake „Daria” – mm… Mul on selline lugu ka arvutis? *kuulab* Täitsa chill.
Sügishitt: Ursula „Sa pole kole” – ma mõtlesingi, et miks nii ammu ühtegi Bändi lugu ei ole tulnud. Sügishitiks läheb vabalt.
Talvehitt: Kelly Clarkson „Beautiful Disaster” – noh, kui nüüd ära seletada, miks mul selline lugu arvutis on, peaksin ma alustama sellest, kuidas…

Hommikune äratus: Prata Vetra „Lidmašinas” – sellise looga on kohe hea ärgata. Hea algus päevale annab kiimas kasse, st… Lootust heaks päevaks, noh.
Hommikusöögi saatemuusika: La Ruda Salska „Barton Killer” – ma ju räägin, kui terve hommik juba nii hea muusika on, siis on hästi!
Mineku muusika: Eriti Kurva Muusika Ansambel „Valged saalid” – hihi, ma kujutan ette, kuidas ma tänavatel tantsisklen. Möödunud öö noodil tuleb silme ette Tõruni tantsiv Scrat… Piisavalt kiiksuga minu jaoks ka.
Töö (kooli) muusika: La Ruda Salska „Des Tambours Et Des Hommes” – täitsa funkyd esimesed loengud peaks mul siis olema. Ei ole midagi selle vastu. Töö peaks lennates minema.
Lõunapausiaegne lõõgastus: Death Cab For Cutie „Why You’d Want To Live Here” – millegipärast kujutlen selle loo taustal end kuskil tänaval kõndimas, klapid peas, või siis näiteks Jannseni pargis istumas, jalad rätsepistes ja rämpstoitu söömas. Ei ole küll kohvikutunnet. Hea on vahel vaadata, kuidas rahvad lihtsalt mööda voolab ja oma asju ajab. Hea lugu on ka.
Pärastlõuna palake: Ganz Schön Feist „Gänseblümchen” – Tokio Hoteli kõrval üks väheseid saksakeelseid asju, mis mul arvutis on. Selline kergelt totakas lugu, veidi unelev, ent siiski rütmikas. Pärastlõunasse täitsa sobiv. Kael ja puusad hakkasid praegu nõksuma selle peale.
Kojumineku laul: Red Hot Chili Peppers „On Mercury” – haha, jaa. See on pigem kodust-läbi-Maailma-minemise muusika, kus teatud inimestega kokku saada ja seda lugu nautida.
Õdus õhtumuusika: La Ruda Salska „L’Empire Du Moi” – millegipärast tundub mulle, et see päev on väga frankofiilne. Huvitav küll, miks, eks ole…
Unelaul: Jimmy Eat World „Last Christmas” – vaadake, mis juhtub, kui ühest popist loost kaver teha. Mõni karu kuulab seda unelauluks.
Öömuusika: Juanes „La Camisa Negra” – ausõna, see lugu oli mul enne olemas, kui KÕIK seda kuulama hakkasid. Päriselt ka!

No nii, sellised muusikalised nimekirjad siis seekord. Järgmine kord natuke teistmoodi.

---
Ja nüüd tuleb siis Coldplay "Yellow"...

Tsiteerin: "Karud magavad!"

...Aga ütlen, et see ei pruugi sugugi nii olla. Esiteks muidugi sellepärast, et mu pessimistlikud ootused mustade jõulude kohta lähevad vist tõeks, sest lund enam eriti ei ole. Noh, vähemalt on soojem, eks ole. Aga siiski... Ei maga. Isegi metsade keskele minek ei aidanud. Karu tuli linna ja on siin tsivilisatsioonis veidi aega. Muuhulgas ei jäta see karu ära kasutamata võimalust teha väike sissekanne oma internetipäevikusse.

Eilne kojutulek oli päris väsitav ja tujunulliv. Mitte päris, aga siiski üsna. Üritasin oma isa korduvalt kätte saata, tegin nii kümmekond kõnet. Iga kord oli pärast tükki aega vaikust torust kuulda ülipõnevil häält "Viis-viis-kolm-viis...". Loomulikult mõjus see meeletult masendavalt. Nagu ka see, et pärast seda saatuslikku päeva, mil ma Madise antenni ära tõmbasin, ei ole tal levi püüdmisega just kõik korras...

Lisaks kõigele murdsin ma libedaga natuke oma uutel saabastel kontsa ära ja jopelukk otsustas katki minna ja kaks suurt ja rasket kotti ei lasknud mul just ka meeletult hästi ja kergelt end tunda. Pealegi ei olnud minu tulles mitte kedagi kodus, pusisin siis suure vaevaga kuidagi end kottidest vabaks ja otsisin üles koduvõtmed, mis olid loomulikult koti põhjas. Jei.

Aga kõik läks lõpuks ikkagi hästi, sest varsti tulid emme ja issi ja Pontsik (minu must kass, kes on näost paksuks läinud - vähemalt pole ta kiimas, nagu mõne oma) ja neid oli hea meel näha. Ja emme oli mulle paar asja teinud, milles ma üllatuslikult seks välja nägin ja üldse, vahva oli neid näha üle nii pika aja. Ja õde tegi õhtul täitsa pandavat jäätisekokteili ja öösel sain lõpuks Jääaeg 2-e ära vaadatud. Mis on positiivne.

Hommikul oli armas leida postkastist esimene jõulukaart. Aitäh, Merli, veelkord. See oli ja on siiani tõsiselt-tõsiselt ilus algus päevale. Ja see uusaastasoov on ka väga täppi. Võiks küll :). Ja siis helistas Tuuli, keda oli ka meeletult armas näha ja sain tema ja ta õega linna ja kui ma oma kahed saapad parandusse viisin, siis oli seal jube vahva kingsepp, kes minuga eridiili tegi.

Mida veel? Koolist käisin läbi, armas oli kõiki toredaid inimesi näha. Õhtul käin korraks jõulurokilt ja vilistlaste istumiselt ka läbi ja siis lähen koju kaarte meisterdama. Ärge palun väga solvuge, kui te sel aastal minu käest e-kaarti ei saa. Ma kavatsen tõsiselt isiklikuks minna tänavu. Nii et - thee be warned!

Nii, mõtlesin ka kõigile teile, kes te tahate hullu moodi mulle midagi kinkida ja kes te pole kuulnud mu hammaste kriginat ja kinnitamist, et ei ole mulle miskit kinki vaja ja et soovige lihtsalt häid jõule ja kallistage mind. Kui te nii väga tahate teada, mida kinkida, siis palun väga - võtsin kätte ja mõtlesin, et...

...mida asjalikku vaja läheks:
* sokid;
* kindad;
* CD-toorikud;
* pastakad;
* märkmik.

...mida asjalikku ma tahaks:
* raamatud (eriti oodatud on LOTR-i ja teatriteema, Minu Linnateater on mul olemas ja 100 vakka teatrisoola ka);
* digitaalne fotokaamera (ikka see peegeldigikaamera-teema, suure zoomi ja paljude-paljude pixelitega palun, aitäh!);
* teatripiletid/-kinkekaardid (Linnateater ja Eesti Draamateater ja NO ja Ugala on eelistatumad);
* CD-plaadid hea muusikaga (noh, ma võin vihjena öelda, et mul ei ole Annamemenõu originaalplaati... Ja et Genialistid on ägedad ja Chupacabra ja Queen ka);
* Ursula (noh, te saate ju ometigi aru, et mul on sünnipäev märtsis tulemas, eks ole, ja elus muusika oleks seal ääretult positiivne, eriti kuna näiteks see ansambel läheb teemasse ka).

Aga tõsiselt, mulle piisab ka lihtsalt heast soovist ja kallistusest. Ja/või kaardist. Mida omatehtum asi, seda kallim. Vot. Love you all!

---
Tuuli Taul - "Võin sind südames kanda"

Ja rääkides fotost: Mattias tegi.

Kolme peaga lohe!

Päriselt ka! Ehk siis EKMA "Tšardašš". Aga see ei puutu asjasse. Ma tahtsin lihtsalt ette vabandada oma püsilugejate ees, et jätan tegevuse siin mõneks ajaks soiku. Nii juhtub, kui pikemaks ajaks tsivilisatsioonist ära metsade keskele sõita.

Mõnes mõttes on ju hea, kui järgmistel nädalatel on ärgates akna taga vaikne lumine mets ja voodil ringutab unine must kass. Ja alt köögist tuleb mõnusaid lõhnu, sest emme teeb oma lapsele, keda ta pole umbes kuu aega näinud, hommikusööki. Ja päevad on nii aeglased, et...

Pärast laupäeva hakkabki nii olema pikemat aega. Enne ei ole mahti, sest pean Pärnus meeletult palju asju tegema. Mis on ka hea, sest I work my best under the pressure. Ja just seda see punktist A punkti B jooksmine ja kasulik-olemine minu jaoks tähendab. Massaaži oleks vaja!!!

Mõnes mõttes see minek ei ole hea. Sest ma ei oska neid uniseid hommikuid ja päevi enam ammu hinnata. Okei, mõnede üksikute eranditega välja arvata, millest ma puudust tunnen. Üksi mitte-midagi-tegemine on kõige hullem, mis mu kaelasoontega juhtuda võib. Stress suure S-iga.

Ja pealegi igatsen ma juba mõningaid inimesi, kes siia Tartusse jäävad. Ja neid, kes on juba kusagile mujale ära sõitnud või alles sõidavad nagu mina. Praegu on kuidagi nostalgiline tunne... Kallid olete. Kallistan! Kallikallimusimusipatsupatsupai. Ja ühele amps! kah.

---
Tõnis Mägi "Tuhat aastat üksindust"

Hahahahahahahahahahahahaa...

Kuulan siin oma playlisti ja järsku kikitan kõrvu, et wtf, kas ma kuulsin praegu õigesti??!!! Kuulsin. Täitsa mõnusa tunde tekitas. Ikkagi... Noh, milline bänd, eks ole!

Morrissey - "America Is Not The World"

America your head's too big,
Because America,
Your belly is too big.
And I love you,
I just wish you'd stay where you is
In America,
The land of the free, they said,
And of opportunity,
In a just and a truthful way.

But where the president, is never black, female or gay, and until that day,you've got nothing to say to me, to help me believe
In America, it brought you the hamburger.
Well America you know where, you canshove your hamburger.
And don't you wonder, why in Estonia they say,
Hey you, you big fat pig, you fat pig, you fat pig

Steely blue eyes with no love in them, scam the World,
And a humourless smile, with no warmth within, greets the world.
And I, I have got nothing, to offer you
No-no-no-no-no, just this heart deep and true, which you say you don't need
See with your eyes, touch with your hands, please, hear through your ears, know in your soul, please.
For haven't you me with you now?
And I love you, I love you, I love you.
And I love you, I love you, I love you.

---
Mina kõkutan siiani naerda vaikselt.

Vaata kui hea...

Vahel on lihtsalt hea olla. Kui eile oli filmi pärast ja üldse selline masendavavõitu olla, siis nüüdseks on asjad drastiliselt muutunud. Ma ei uskunud, et kelgutamine võib nii äge olla :). Noh, seda ma ikka mäletan, et lapsena oli äge, aga korraks tundus mõte külma ja märja lume sisse hullama minna kergelt idiootlik. Ei olnud midagi! Meeletult vahva oli hoopis.

Tegime Cordeliaga kaks termosetäit kuuma jooki ka kamba peale kaasa. Ühte hõõgveini ja teise cayenne'iga kakaod. Täitsa maitsev. Mina jõin sellist asja esimest korda. Hea oli Kassitoome alt mööda nõlva üles tulla, selg märg ja tuju rõõmus, ja sirutada käsi kuuma joogi järele. Liiga hea, et tõsi olla. Lihtsalt liiga hea. Aga siis on ju hästi. Täpselt nii, nagu pärast kelgutamistki.

---
Espen Lind "Life Is Good"

www.savisaarepartei.ee

Ehk siis MASENDAV. Vaatasin just ära ühe filmi, "Platoon" (Charlie Sheen, Johnny Depp etc). Prantsuse keeles loeti peale ja subtiitreid ei olnud, aga aru sain natuke siiski. Ja mitte sellepärast polnud masendav. Sõjatemaatika lihtsalt ei istu mulle. See antud film räägib Vietnami sõjast.

Ma olen korduvalt kinnitanud, et ma ei vihka kedagi ega midagi. Aga taolised asjad... Panevad seda tegema. Kas sõdurid tõepoolest ei saa muidu, kui elavad oma hirme teiste peal välja. Pidin vaatama, kuidas ühe suvalise küla asukate kodud põletati lihtsalt maha. Sellele eelnes muidugi vägivallatsemine ohtvrite kallal, kes midagi ei taibanud. Sõda, jah? Milleks selliseid asju vaja on?

See ei ole ju normaalne, kui vigase poisi nägu püssikabaga vanaema silme all sodiks taotakse, sest a la "nägu lihtsalt ei meeldinud, väike värdjas selline". Või et süütu naine lastakse lihtsalt julmalt maha, sest ta kardab oma mehe pärast. Või et täiskasvanud mees vägistab umbes viieaastase tüdruku ära. Minu arvates see ei ole normaalne.

Ja siis on ameeriklased jube uhked oma sõdurite üle, et vahvad poisid. Jeerait. Normaalseid inimesi satub ka sinna, aga sellised tüübid nagu... Need, need tuleks ise pingile tõmmata. Siis hakkasin ma veel mõtlema kodus ootavate ja muretsevate naiste ja perede peale. Keegi ei tea, mida kallis poeg/abikaasa kodust kaugel ära teeb. Ja siis läheb kangelasena koju tagasi.

Muidugi, ma saan aru, et sõjakoledused ja pinged ja närvivapustused ja et ameeriklased pole ainuisikuliselt kõigis maailma hädades süüdi, samu asju juhtub igal pool, aga... Just seda ma kardangi. Või... Lihtsalt see paneb ikka paraja põntsu ja maailm tundub nii masendav. Mis sest, et väljas on ilus valge lumi ja üle pika aja normaalsed külmakraadid. Fakaa ikkagi.

Ja muu pärast ka. See väsitab mu ära lihtsalt. Vä-si-tab. Ja ma ei saa sinna mitte kui midagi parata, et see seda teeb. Ja üleüldse... Mida iganes, eks ole. Panen end parem valmis, teen rõõmsama näo pähe ja lähen perega Toomemäele kelgutama.

---
Billie Holiday "Smoke Gets In Your Eyes"

Time To Dance

Well, she's not bleeding on the ballroom floor
Just for the attention.
Cause that's just ridiculously on.
Well, she sure is gonna get it
Here's the setting
Fashion magazines line the walls now
The walls line the bullet holes

Have some composure
Where is your posture?
Oh, no, no
You're pulling the trigger
Pulling the trigger
All wrong
[x2]

Give me envy, give me malice, give me a-a-attention
Give me envy, give me malice, baby, give me a break!
When I say "Shotgun", you say "Wedding"
"Shotgun", "Wedding", "Shotgun", "Wedding"

She didn't choose this role
But she'll play it and make it sincere
So you cry, you cry
(Give me a break)
But they believe it from the tears
And the teeth right down to the blood
At her feet
Boys will be boys
Hiding in estrogen and wearing Aubergine dreams
(Give me a break)

Have some composure
Where is your posture?
Oh, no, no
You're pulling the trigger
Pulling the trigger
All wrong
[x2]

Come on this is screaming "Photo op." op...
Come on
Come on
This is screaming
This is screaming
This is screaming "Photo op."

Boys will be boys, baby
Boys will be boys
Boys will be boys, baby
Boys will be boys

Give me envy, give me malice, give me a-a-attention
Give me envy, give me malice, baby, give me a break!
When I say "Shotgun", you say "Wedding"
"Shotgun", "Wedding", "Shotgun", "Wedding"

Boys will be boys
Hiding in estrogen and boys will be boys
Boys will be boys
Hiding in estrogen and wearing Aubergine dreams

---
Panic! At The Disco

Ilusat esimest lund!

Lihtsalt kirjeldamatult hea tunne on teha värskele lumele esimesi jälgi. Kuulata üle pika-pika aja, kuidas kõik su ümber on vaikne, vaid väike lumehelveste sahin ümberringi ja vaikne krudin iga uue aste juures... Ilus tunne on see. Ilus asi on see esimene lumi.

Alles eelmisel nädalal ütles keegi ühe targa asja. Teiste tarkade asjade seas. Tõenäoliselt oli ütlejaks Cordelia või siis Face ja ma olen üsna kindel, et koht, kus ma seda kuulsin, oli Maailm. Tundub kuidagi loogiline mõttetöö kulg, no matter what.

Igatahes... Pessimist on hea olla, sest kui su öeldu läheb täppi, saad alati öelda, et sul oli õigus, ja kui eksid, siis ei ole tarvis millegi pärast muretseda, sest asjad lähevad oodatust palju paremini. Eile öösel sain üht testi tehes tulemuseks, et olen 80% küüniline. Või siis natuke üle 60%. Seos?

Täna, ehk siis juba eile ütlesin ma kolm pessimistlikku väidet. Kaks neist käisid eilse kohta ja mõlemad läksid kahjuks oodatult täppi. Loodan, et see kolmas mitte. Kolmas käib homse hommiku kohta ja ütleb, et ärgates lund enam väljas ei ole. Ainult lörts ja liga.

Lisa 5:03 - Mul on tunne, et Jääaeg 2-te vaatan mingil hetkel pärast ärkamist. Ei viitsi praegu. Ja kohe-kohe lõppeb klappidest Tõnis Mäe "Koit" ka, nii et kuidagi sobimatu oleks "õhtu" nii lõpetada (Jääaja ja väsinud silmadega). Et siis ma kuulan finaali ära, panen arvuti kinni ja kebin põhku.

---
Kunstikoolid on imelikud kohad.
Järgmisel aastal hakkan heaks ja tubliks.

Päev jäi seisma õigel ajal

Nüüd ma pean kiirelt kirjutama, sest jooksen kohe Nurgale, poolik piparkoogitaignakäntsakas kotis. Saan Cordeliaga kokku ja läheme pannkooke tegema. Ja siis kunstikooli jõulupeole.

Kallistan teid kõiki. Muahh!

---
Siis on hästi.

Mis mõttes nagu?

Eile käisin jalutamas. Saatsin Cordelia kooriga esinema ja siis jalutasin linnas ringi. Kes veel ei tea, siis ma ei jaluta. Tavaliselt tuiskan ma punktist A punkti B ja ajan mingisuguseid asju. Aga eile ma jalutasin.

Mingi hetk seisin Raekoja platsil ja vaatasin tükk aega rahvast, kes laadamelus sihitult ümberringi tiirlesid. Tantsivaid lumememmi ja päkapikke vaatasin ka. Millegipärast ajas see kõik mind muigama.

Jalutasin vastuvoolu Riia maantee poole, ostsin Kaubamajast suure jäätise ja jalutasin seda limpsides kodu poole. Siis tegin tükk aega eimidagi, magasin paar tundi ja õhtul vaatasin Harry Potterit. Lege.

Täna magasin kaua. Ebanormaalselt kaua. Eriti enda puhul, kes ma uinun nii viie paiku hommikul ja magan kuus tundi. Kui väga hästi läheb. Viimasel ajal on magamised nii 3 ja 4,5 tunni vahele mahtunud.

Täna juhtus veel nii, et hakkasin koristama. Hoolikalt, nagu pedandile kohane. Miski ühe paiku alustasin, praegu pean väikest pausi ja siis koristan edasi. Millegipärast see isegi meeldib mulle. Hakka või kartma.

---
Kuidagi suht lebo on elu.

Nüüd läheb huvitavaks...

Muus osas. Eile oli jõulupidu. Pakkisime selleks Jane ja Mariaga ära 60 tikutopsi. Eraldi väikestesse pakikestesse. Jõulukingitused ahelsuitsetajatele!

---

Ja ongi nii. Ja nii ongi.

Teeks uue heliraja?

IF YOUR LIFE WAS A MOVIE, WHAT WOULD THE SOUNDTRACK BE?
So, here's how it works:
1. Open your library
2. Put it on shuffle
3. Press play
4. For every question, type the song that's playing
5. When you go to a new question, press the next button

Opening Credits: Air "Playground Love"

Falling in love: Henrik Jansberg "Swing Cafe"

Sex Scene: Bright Eyes "Something Vague"

Breaking Up: Patrice "Lead The Way"

Life's OK: La Ruda Salska "Selon"

Mental Breakdown: Morrissey "I Am Not Sorry"

Driving: Bright Eyes "Time Code"

Final Battle: Brainstorm "The Kitten Who Did Not Want To Give Up!"

Death Scene: The Dandy Warhols "Boys Better"

Funeral Scene: Bright Eyes "A Spindle, A Darkness, A Fever, And A Necklace"

End Credits: Vennad Johansonid "Eeter"

---
Pühendan selle sissekande ühele pooleliolevale filmistsenaariumile ja selle kaasautorile. Retsept!

Miks me Zavoodis käime?

Teil ei tule seda küsimust vahel pähe? Eriti selles kohas ringi vaadates. Et Jumal hoidku, MIKS KÜLL? Miks just see koht ja miks just niimoodi. Mul oli täna selline tunne järjekordselt. Küsisin ka mõne inimese käest. Mälu järgi panen kirja ka. Ei tsiteeri. Parafraseerin ja tõlgendan omavoliliselt ka, kus tundub vajalik.

* Cordelia: alternatiivi ei ole. Zav on ainukesena nii kaua lahti. Kui Krooks ja Pool Kuus välja arvata. (Ja kui neid kolme nüüd omavahel võrrelda ja see sama küsimus endalt uuesti küsida... Vast erilist valikut ei jää. Pealegi, kes tahtis Illegaard öelda, siis jutt suhu tagasi. Mulle lihtsalt ei meeldi seal. Kõik.)

* Face: hea võimalus emosid näha. (Ehk siis tegelikult taandub kõik jälle selleni, et Maailm pannakse ühel hetkel kinni ja siis on valida, kas Zavood või mõni halvem variant. Emod teavad seda ka. Sellepärast näebki neid vahel Zavis ja vahel on see isegi seda väärt.)

* Mina ise (ehk kuidas ma seda oma pseudointelligendist sõbrale lambist seletasin): Zavoodis on vahel hea masenduses inimesi vaadata, sest siis hakkab enda pärast parem tunne. Vahel. Sest teinekord on nii, et asi on ikkagi kokkuvõttes masendav ja masendunud inimeste nägemine ei leevenda seda kuidagi.

---
Mida teie arvate?

Ayayayayayayaycarrrrrramba!

Vot see on elu! Ronisin täna loengus õppejõu laua peale, võtsin meie grupitöö ühe lehekülje hammaste vahele ja üritasin ühel jalal kõõludes pastakat pea kohal välja sirutada. Ja kuradima hea tunne oli!

Ah et mis komejant siin nüüd käib? Mamma Jane küsis sama küsimuse. Mis mul talle ikka muud vastata oli, kui et meie teeme uurimusi. Vastus sobis. Ja mul on endiselt kuradima hea tunne! (Jaanus, Jane, Oliver, Triinu, teeme veel seda käteasja?)

Pulleritsu eksam läks puusse ja põõsasse ja muidu ilusa looduse keskele. Aega jäi lõpuks liiga vähe ja minu mustand nägi igal juhul kõvasti parem välja kui puhtand. Puhtandist veel lause-paar puudu ka. Vähemalt tuli 7-8 lõiku ära. Iseasi, kas viimased neist üldse loetavad on.

Face läheb homme ära. Nagu... VÄGA kauaks. Vast alles aastavahetusel näeme. Niuniuniu. Täna saadame ta ära. Ehk siis tsükkel jätkub ühe päeva veel. Vähemalt. Maa ja ilm on täna oodatud. Oleks ka aeg juba, nagu tõsiselt!

Homme on jõulupidu ka. Pilet endiselt ostmata, liiga palju muid asju oli vaja teha lihtsalt enne seda. Täna käisime Janega šoppamas selle tarbeks veidi. Booliasjad on juba olemas, aga meie vastutame dekoratsioonide ja ühe teatud laua eest. Ehk siis homme veel šoppamist ja siis peokohta dekoreerima. Korraks peahoonesse Cordelia kontserdile ja siis tagasi Lauluväljakule askeldama.

---
Üks on veel puudu. Hetkel.

Nii ta siis lainetabki

Otsustasin, et eile oli tsükli viimane päev. Nüüd ma hakkan tubliks. Selle tõestuseks hakkan õppima. Eksamiks, mis algab täpselt kahe tunni pärast. Kas ma pole mitte tubli?

Loomalik intelligents, ae!

---
All At Sea - nii Walters kui Cullum.

Saingi endale uued saapad

You are The Moon

Hope, expectation, Bright promises.

The Moon is a card of magic and mystery - when prominent you know that nothing is as it seems, particularly when it concerns relationships. All logic is thrown out the window.

The Moon is all about visions and illusions, madness, genius and poetry. This is a card that has to do with sleep, and so with both dreams and nightmares. It is a scary card in that it warns that there might be hidden enemies, tricks and falsehoods. But it should also be remembered that this is a card of great creativity, of powerful magic, primal feelings and intuition. You may be going through a time of emotional and mental trial; if you have any past mental problems, you must be vigilant in taking your medication but avoid drugs or alcohol, as abuse of either will cause them irreparable damage. This time however, can also result in great creativity, psychic powers, visions and insight. You can and should trust your intuition.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Palju õnne, Edvard Munch!

Kui keegi pole ikka veel taibanud, miks Google'i esileht on täna just selline, nagu ta on, siis teadmiseks teile: 12. detsember on Edvard Munchi sünniaastapäev. Ei löö ette? Aga vaadake siis uuesti Google'i esilehte. "Karje"? Paneb kellad helisema? Võiks ju.

Igatahes, ma märgin ära, et vana asja on vahel hea meelde tuletada. Vaatasin täna Saate viimast osa. Tundub, nagu see oleks igiammu olnud, aga ei olnud igiammu. Aga meeletult hea oli igatahes. Hea, kui inimesed täiesti käest ära lähevad. Vahel küll.

Ma panin nüüd Kosmose voodi alla õhtut ootama ja lähen lõpuks ometi välja saapaid otsima. Minu omadel on ju lukk katki. Kui keegi on näinud kuskil ägedaid asju normaalses hinnaklassis (olen tudeng!), siis helistage mulle mobiilile. Tartus, ma mõtlen.

Muide, kui Face eile mainis, et oleme tsüklisse langenud, võttis see sees õõnsaks. Jumal küll, kas ongi nii? Oipagan... Kui nii, siis... Noh, jah. Vähemalt oskame me piiri pidada. Kuigi kui vaadata teatud kotte meie seltskonnas, oleks hea mõte asi lõpetada.

---
Muus osas, kas ainult mulle tundub, või nende kahe asja vahel on loogiline seos:
* Televiisorist ei saa vaadata mehi - nad on mujal, nad ei ole sinu telekas!
* Televiisorist ei saa vaadata naisi - televiisoris ei ole enam naisi.

Om: "Ettevaatust, kott!"

Esiteks, ma pean lihtsalt mainima, kui tänulik ma oma sõprade eest olen. Et teie siis ka teaksite, love you all. Vot. Ja pidage seda meeles, sest kunagi ei või teada. Eriti veel viimase aja Hollywoody-sündmuste taustal. Aga las see muu teema jääb muuks teemaks.

Teiseks, ma pean lihtsalt mainima, et kui ma väga püüan, siis ma võin isegi tubli olla. MKUM sai ära tehtud ja selle üle on üüratult hea meel. Nüüd selgitame välja, mida me neljapäevases seminaris tegema peame ja kuidas täpselt. Ja siis saab see ka hästi tehtud, ma loodan.

Kolmandaks, ma pean lihtsalt mainima, et mul ei tule hetkel muid asju pähe. Noh, tegelikult tuleb, aga neist teavad asjaosalised ise ja pole vajagi, et teised nendest eada saaks. Eks ta ole.

Neljandaks, ma pean lihtsalt mainima, et ma nüüd lõpetan oma mula ära ja tahaks sinna Fortuuna nurgale tööle saada, et millegagi oma eksistentsi ja tühjapanemist õigustada ka. Vähemalt finantsilisest küljest. Või üldse kuskile, eks ole. Eks seda veel vaatab. Igatahes...

---
Praeguseks side lõpp.

Ha. Ha. Ha. Ha.

Tänane... Ehk siis eilne on olnud sürreaalne. Liigagi kuradima positiivne! Ja hetkel olen ma tarbinud piisavalt palju valget Kosmost, mis mulle tegelikult eriti ei meeldi, aga mis hakkab kuradima hästi pähe... Aga see ei muuda ju midagi, eks ole. Vähemalt enda arust on praegu õigekirjaga lood suhteliselt normaalsed. Eks hommikul näen.

Igatahes, Viljandis on hea olla. Taas kord. Tallinnas oli hea olla. Taas kord. Ma ei tohiks nüüd mõtlema hakata, et ma olen purjus, muidu ma saan traditsiooniliselt kaineks jälle. Ja seda ma ju ei taha.

Vahel on täitselt hea olla niimoodi. Kosmosepoissi tahaks näha ja värki. Ei, hea oli. Mulle täiesti imponeeris.

---
Ma lähen võtan nüüd kringlit veel. Ja EI tuigu!

Ilus nägu suures plaanis

Kallid kallid, käes on U-pöörde aeg. Mina tean, kus on toredad inimesed ja mida nad teevad. Valge-valge-valge ja kraana seinast-seina käimine. Oojaa. Ja ma saan aru, kui seosetu see tekst on, aga need pärdikud lihtsalt meeldivad mulle.

URSULA

PEETRIS

FOREVER YOUNG

TÕMMATA

VUNTSID

JÄNES

LÜKKATTA

TÕMMATTA

LIISLASS

KÕVA MEES SUITS

TÜSISTUS

---
Tantsi ära, tantsi ära!!!

Testing, testing, 1, 2, 3...

MA TAHAN: aru saada, mis toimub.
MUL ON: meeletult head sõbrad.
MA SOOVIN: vahel, et aeg peatuks.
MA VIHKAN: mitte midagi. Minu arvates täiesti mõttetu emotsioon.
MA IGATSEN: kedagi kallist enda kõrvale.
MA KAHETSEN: et ma ei pinguta koolis nii palju kui võiksin. Hell! Et ma üldse ei pinguta, pigem.
MA ARMASTAN: oma meeletult häid sõpru.
MA OLEN ALATI: olemas, kui mind mulle olulistel inimestel vaja on.
MA EI OLE: normaalne. Ja ma olen sellega täitsa rahul.
MA TANTSIN: väga hea meelega. Eriti inimestega, kes oskavad tantsida. Eriti hea muusika saatel.
MA LAULAN: kooris, sõpradega tänaval, üksi olles, millal iganes.
MA NUTAN: lollide asjade peale. Suure probleemi puhul ma lihtsalt ei suuda. Ma ei tea, miks see nii on.
MA KAOTAN: oma sokke ja kindaid. Ja mütse ja salle. Ja see ei meeldi mulle.
MA TEKITAN SEGADUST: eelkõige endas.
MA PEAKS ÕPPIMA: eksamiteks ja kontrolltöödeks varem kui eelmisel õhtul ja/või hommikul. Tõsiselt ka.
MA PEAKS: läbi mõtlema, mida ma pärastlõunasel koosolekul ütlen, kui Elari meediakava kohta küsib.

LEMMIKUD
NUMBER: 13
VÄRV: roheline
KUU: september
LAUL: „Tähed on pimedad“ ja „Closer“
TOIT: viinamarjad on ju ka toit? Eksju-onju?
JOOK: absint õunamahlaga

KAS SA KUNAGI…
SÖÖKSID PUTUKA? Jah.
HÜPPAKSID BENJIT? Võibolla.
LIUGLEKSID? Oojaa.
TAPAKSID KELLEGI? Inimese? Ei.
HÜPPAKSID LANGEVARJUGA LENNUKIST? Tõenäolisem kui benji, igatahes.
KÕNNIKS SÜTEL? Võibolla.
LÄHEKSID SÖÖMA TÄIESTI VÕÕRAGA? Oleneb võõrast...
HAKKAKSID TAIMETOITLASEKS? Never. Ma olen sündinud karnivoor ja sellisena suren ka.
KANNAKSID TRIIPUDEGA PLEEDI? Jah.
LAULAKSID KAROKET? Been there, done that.
NÄITAKSID PUNAST TULD? Oojaa. Kordan eelmist ütlust.
OLEKSID ELLUJÄÄJA? Jah.
PANEKSID KELLEGI NUTMA? Jah.
LÖÖKSID LAST? Kui mind viimase piirini viia, siis vist küll, aga üldiselt ütleksin ei.
LÄHEKSID KOHTUNGULE ENDAST 10a VANEMA INIMESEGA? Oleneb inimesest...

10 FAKTI
KODULINN: Pärnu
JUUSTE VÄRV: helepruun
JUUSTE STIIL: õlgadeni, üldjuhul sirged
SILMADE VÄRV: hallikassinine
KINGANUMBER: 39-40
TUJU: oleneb olukorrast
NAHA VÄRV: täitsa hele
VASAKUKÄELINE/PAREMAKÄELINE: paremakäeline
ELANUD VÄLISMAAL? mkm

KÜSIMUSI JA VASTUSEID
K: Nimeta üks inimene, kes on hetkel su mõtetes?
V: Loll küsimus :)
K: Kus sa viimati käisid?
V: Köögis.
K: Kelle telefonikõne viimati maha magasid?
V: *kontrollib telefonimälust* Face’i. Aga ma helistasin talle tagasi!
K: Kellele viimati helistasid?
V: Cordeliale.
K: Kas sa naerad tihti?
V: Kui ma sellises seltskonnas liigun, nagu ma seda teen, siis lihtsalt ei jää muud üle.
K: Kas keegi mõtleb sinule praegusel hetkel?
V: Võimalik.
K: Kas oled sentimentaalne?
V: Pigem jah kui ei. Pigem nostalgiline kui sentimentaalne, tegelikult.
K: Keskmine nimi?
V: Mul ei ole sellist asja.
K: Kas sa oled kunagi kohanud kedagi kuulsat?
V: Hahahalb :P Veel üks loll küsimus.
K: Kas oled sõbralik?
V: Ma usun, et küll.
K: Kelle voodis magasid eelmisel öösel?
V: Emm... Ei! Mitte sellest mõttes! Jumal küll! Ole normaalne! Enda omas ikka.
K: Viimased filmid, mida vaatasid?
V: „Kenen joukoissa seisot“ (Jouko Aaltonen) ja “Direktoren for det Hele“ (Lars von Trier)
K: Mida sa tegid eelmisel keskööl?
V: Keskööl? Maailmas olin tõenäoliselt... Jah, Maailmas olime.
K: Mida viimati küpsetasid?
V: Pelmeene.
K: Pikad või lühikesed juuksed vastassool?
V: Sellised... Ilusad ja pehmed. Massod juuksed on väga lemmikud.
K: Kas kannad käevõrusid?
V: Vahel harva tuleb ette. A la kui on stiilipidu vms.
K: Hetkel kuulad?
V: Nine Inch Nails „Closer“

VEEL MÕNED
1. Lemmikbänd? Haha. Loll küsimus.
2. Mida sa suitsetad? Vesipiipu, aga väga harva. Muidu olen hüperaktiivne passiivne suitsetaja, ehk siis „päris“ suitsu pole kunagi elus proovinud ja ei plaani ka.
3. Oled rahul praeguse eluga? Ma ei saa küsimusest aru.
4. Teesklesid haiget, et puududa koolist? Been there, done that.
5. Mida näed esimese asjana vastassoo juures? Pead. Ehk siis nägu pluss soeng.
6. Kas sulle meeldivad raamatud? Ei meeldi. Ma jumaldan neid, vähemalt häid raamatuid küll.
7. Kas sa tahad abielluda? Kunagi ikka, jah.
8. Järgmine kontsert, kuhu plaanid minna? See tuli nüüd ootamatult, aga tundub, et täna ja Ursulale.

---
Mulle lihtsalt meeldib Annut ahvida ja teste teha.

Kas ma olen kultuurne olnud?

Merli küsib seda oma blogis. Mis ma ikka oskan öelda... Ma ei tea. Kustmaalt läheb see piir, et üle selle astudes oled kultuurne ja kui üle ei astu, siis ei ole? Üldse on piiride ja nendest üle minemistega üks keeruline lugu. Kohe päris mitu keerulist lugu. Aga ma ei taha sellest praegu rääkida. Võibolla kunagi. Praegu ma üritan Merlile vastata.

Mis käib kultuursuse alla? KiKuMuFiTe, ehk kirjandus, kunst, muusika, film ja teater, nagu üks kultuuriajakiri (päris hea veel pealekauba) kunagi kuulutas vast. Ma siis hakkan mõtlema, mida ma viimasel ajal neis valdkondades teinud olen. Selle, kas ja kui palju olen kultuurne olnud, jätan teie otsustada. See on nagu pudelimäng, et kui küsija on vastusega rahul, siis saab uuesti keerutada. Merli, ütle siis, mida sa arvad.

Kirjandus. Nii... Lugemisega on väga kurvad lood. Ma tahaksin võtta kätte mingi hea raamatu ja siis teise ja kolmanda ja need kõik läbi elada. Sest kui ma loen, siis ma elan ühtlasi toimuvat läbi. Aga selleks pole enam ammu mahti olnud. Mis on äärmiselt masendav. Olen jõudnud lugeda... Blogisid, kirju, MSNi vestlusi, mida hetkel pean, reklaame, filmitiitreid, mõnd ajaleheartiklit, luuletusi, eksami-/kontrolltööküsimusi, Maailma menüüd paar korda... Selliseid asju.

Ise kirjutamisega on umbes sarnane teema. MSNi aknad, Blogger, Poogen, päevik, eksam, kontrolltöö, essee, allkirjad taksotšekkidele ja mujale... Skräpid Orkutis... Kõige uhkem tunne on hetkel ideede üle, mis pärast Elariga vestlemist homseks koosolekuks kirja said. Pagan, äkki on ikkagi PR minu ala? Mitte aga see... Ajakirjandus, mis tuletab mulle taas kord meelde, et neljapäeval on Pulleritsu eksam. Ja et ta ütles, et see ei ole kerge. Nojah. Eks ta ole.

Kunst. Selles vallas on lihtsalt põud. Pilte pole ammu fotoaparaadiga teha saanud, mis masendab mind vast kõige rohkem. Näitustel pole käinud, ise pole midagi paberile kritseldanud. Lihtsalt vaatasin ja näitasin Face'ile ühel päeval joonistust, mille üle kõige uhkem olen. Aga selle ma tegin augustis, mis on ikka päris ammu. Ehk siis suhteliselt nullseis selles vallas, kui viimast aega vaadata.

Muusika. No läheb paremaks vaikselt. Eile käisime Piretiga Genialistide klubis. Svjata Vatra ja Vägilased esitlesid mõlemad oma uut plaati. Väga hea oli. Svjata Vatrat oli eriti hea näha üle pika aja. Kaasalaulmisega oli vähe probleeme, sest et lugusid ju teadsin, aga ukraina keel pole just minu ala. Umbes sai midagi kaasa nämmutatud. Pigem laulsin Silverile ja Kulnole kaasa kui Ruslanile. Aga Ruslani tütar käis mind vahepeal ahistamas. Ja tahtis siis juhtmeid välja tõmmata igalt poolt :). Tavaliselt ma suht kardan lapsi, aga tema oli päris äge. Vägilased olid ka ägedad. Nagu alati.

Muidugi ei saa unustada Ursula kontserti eelmisel nädalavahetusel Tartus. See oli senini üks parimaid. Jälle. Ma ei saa aru, kuidas poisid seda teevad. Ma lihtsalt parem naudin. Aitäh loo eest ja üldse, eks ole. LIVE-asju muidu rohkem polegi hetkel meelde tulemas vast. Arvutist kuulan ka ikka asju ja Tallinnas olles oli põhiline kanal, mida õhtuti pärast tööd jälgisin, VH1. Mitte, et see nüüd midagi näitaks. Aa, ja 23. on Pärnus kooriproov.

Film. Noh, ma olin nädal aega Tallinnas PÖFFil rakkes, eks ole. See ju ometi midagi loeb. Ja Tartus olen ma vaatamas käinud umbes kolme filmi. Ühel päeval. Ja täna lähen Tallinnasse tagasi. Jõuan ka kinno. Ma arvan vähemalt seda. Peaasi, et kaelakaarti maha ei unustaks. See oleks nüüd küll loll tegu. Telekat ei ole sel nädalal üldse vaadanud, aga Tallinnas ikka õhtuti nägin midagi, kui tädi juurde jõudsin. Muus osas... Ma ei teagi.

Teater. Nadi! Nadi-nadi-nadi! Ja ma peaks aasta lõpuks 40 etendust täis saama? Ma olen oma nimekirja ära kaotanud, nii et ma ei teagi üldse, kuidas seis hetkel on. Tahan teatrisse! Järgmisel nädalal vist Üliõpilasteatri "Sortse" vaatama, aga see annab ju ainult ühe linnukese juurde. Miu! Viimati oli Rakvere teatri ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite "Kuidas elad? ... Ann?!" ja see oli tõsiselt hea. Aga ikkagi. Ma tahan Teatrisse. Linnateatrisse! Ja Draamasse ja No-sse!

Ma ei tea siis. On üle keskmise või ei ole? Minu endaga võrreldes küll alla arvestust. Vot september oli kultuurne kuu. Ohtralt kirjandust ja kunsti ja muusikat ja teatrit. Võibolla oli isegi filmi. Noh, jah. Eks ma püüan end siis kunagi parandada. Praegu pean muule tähelepanu pöörama.

Palju asju on vaja ära teha: pesema minna, süüa teha, asjad ära pakkida, kontrollida, kas kõik vajalik on kaasas, tädile helistada, Merlile kingitust tegema hakata, Liisiga bussile joosta, PÖFFile minna, ettekannet koosolekuks viimistleda, inimestega kokku saada, MKUMiga tegeleda, raadiomajja minna, koosolekule jõuda ja ettekanne ära teha, Kosmost hankida, Viljandi rongile jõuda, Merli sünnipäeva tähistada ja tagasi Tartusse tulla. Kusagil vahepeal võiks endas ja oma elus selgusele ka jõuda.

---
Ma saan hakkama, eks ole? Alati olen ju saanud.

Kordan ennast, jah?

You Are 68% Evil

You are very evil. And you're too evil to care. Those who love you probably also fear you. A lot.

How Evil Are You?

Ha-ha, päriselt ka?

Your Life is 52% Perfect

Your life is pretty normal - sometimes great, sometimes not so great. You have a lot of good stuff going on. Your life may be more perfect than you realize.

How Perfect is Your Life?

Südametu Tüdruk

Oli kord üks Tüdruk. Tal oli suur süda ja seal oli palju inimesi. Kalleid ja veel kallimaid. Igale ühele väike sopikene. Aga et süda suur oli, olid ka need sopikesed suuremad kui tavaliste südamete puhul.

Südame ääres, kuskil seal ülal, paremal pool, oli veel veidi vaba ruumi. Tüdruk ei teadnud, mida sellega peale hakata ja ootas, et ju siis tuleb kunagi keegi, kes selle sopikese endale võtab.

Ühel päeval läks Tüdrukust mööda Poiss. Läks alguses mööda, aga keeras siis otsa ringi, võttis selle vaba sopikese Tüdruku südamest endale ja pistis taskusse. "Äkki läheb vaja," ütles ta ja kõndis edasi.

Tüdruk vaatas talle järele ja kehitas õlgu. Ju siis oli Poisil seda tõesti vaja. Ja süda oli Tüdrukul suur, sellest oli senini kõigile jätkunud ja miks ei oleks sellest ka edaspidi jätkuma pidanud.

Poiss tuli tagasi, võttis Tüdrukul käest kinni ja viis ta endaga kaasa. Kohvikusse ja loomaaeda. Mujale ikka ka, sest kohti, kus käia, oli palju.Tüdruku südamega hakkas midagi toimuma. See liikus ta kehas ringi, hüpates kord kurku, harvemini langedes saapasäärde. Saapad, muide, olid Tüdrukul pikad ja ilusad. Aga enamasti hõljus suur süda lihtsalt ringi, kepsutas verelibledega ja mängis veresoontega kummikeksu.

Ühel päeval kinkis Tüdruk oma südame ära. Sellele samale Poisile, kes oli teda kohvikusse, loomaaeda ja teistesse vahvatesse kohtadesse viinud. Poiss pani südame taskusse ja ütles: "Äkki läheb tõesti vaja."

Teisel päeval läkski. Poisile tuli külla üks teine Tüdruk, aga köögikapid olid tühjad nagu nende kõhudki. Siis tuli Poisile meelde esimese Tüdruku antud kingitus. Ta otsis selle oma taskust välja, hakkis ära ja tegi imehea roa. Kõhud said täis ja meel oli rõõmus: "Näe, läkski vaja!"

Hiljem nägi seda esimest Tüdrukut tänaval üks teine Poiss. Selle teise Tüdruku sõber. Jäi seisma ja vaatas teda pikalt pealaest jalatallani. Ja siis jalatallast pealaeni. Vaatas ja mühatas: "Südametu tüdruk!" Siis kehitas ta õlgu ja läks edasi.

---
Inspiratsiooni eest aitäh Evertile.

Merli

Merli on üks kallemaid inimesi, kes mu elus on. Päriselt ka. Aga sellesk, miks või kuidas, räägin ma juba allpool. Praegu on esmatähtis välja öelda, et täna on Merlil sünnipäev - ta saab 20. Welcome to the club ;).

Merlit tunnen ma tänu Annule, aga Annu pole mitte ainus, mis meid ühendab. See oli ainult alguses niimoodi. Lappasin arvutis siia illustratsiooni otsides vanu pildikaustu ja meenutasin, kuidas tuttavaks saime ja suhtlema hakkasime. Alguses oli ta ainult Annu vahva sõbranna, aga nüüdseks on asjad edasi arenenud :)

Merli on selline inimene, kelle sõber olla on privileeg. Ta on üks kõige soojemaid inimesi, keda ma tean ja temaga on alati hea aega veeta ja rääkida. Ta on väga hea kuulaja ja rääkija ka. Pealegi tunnen ma temas ära vahel hirmutavalt palju ennast. Merli lõpetas kooli aasta minust hiljem ja mul on tunne, et tema eluetapid praegu on täpselt need, mis minul aasta tagasi. Ja sellest on ka hea temaga rääkida.

Merli on nii andekas, et see teeb vahel täiesti kadedaks. Kuigi ta ise ei saa aru, kust otsast, on ta seda siiski. Tahaks ka olla fotograafias nii pädev ja nii hästi tantsida ja olla selline... Noh, nagu Merli on. Kahju, et me nii väga sarnased ei ole :).

Merlil on midagi veel, mida mul viimasel ajal on järjest vähemaks jäänud. See on kohusetunne. Vähemalt on mulle selline mulje jäänud. Ta suudab oma asjad õigeks ajaks ära teha. Mina olen ka pedant, aga ma olen liiga laisaks muutunud. Kui teen, teen põhjalikult, aga raske on selle tegemiseni jõuda. Eriti sel aastal. Ma loodan, et Merli suudab ennast selle eest järgmisel aastal hoida.

Merli on arukas. Ma juba kirjutasin, et ta on hea kuulaja. Aga ma lisan selle, mis tegelikult peaks juba selge olema - ta saab aru. Paljud on sellised, kes teevad näo, et kuulavad, noogutavad ja tegelikult ei koti su jutt neid eriti. Merli on teistsugune. Ta kuulab huviga ja saab aru. Ja ei hakka pealiskaudselt mingeid sõnu vastu lahmima, vaid mõtleb kaasa ja aitab sellega ikka päris palju. Ta saab tõepoolest aru. Isegi kõige keerukamatest suhteprobleemidest.

Merli on meeletult hea kaaslane, kellega on kerge suhelda. Kui me koos kontsertidel käime, ükskõik, kui suure seltskonnaga tahes, mingi hetk tekkib ikkagi seis, et meie hulgume koos ringi, teeme (näiteks lava taga) pilte, kommenteerime, tantsime, lollitame... Ma ei saa kunagi aru, kuidas see juhtub, aga mul on selle üle väga hea meel.

Merliga tunnen ma ennast kuidagi nooremana. Mitte titekalt, vaid vabamana. Saan vabalt tantsida, ei pea muretsema, kuidas teised mind näevad või kuidas miski asi välja tuleb. Need korrad on alati lõbusad. Hindame näiteks vastassugupoole esindajaid erinevatel skaaladel, otsustame ühel hetkel, et hakkame bändipoisse võrgutama või... Mida iganes, eks ole. Merliga on lihtsalt niimoodi.

Nüüd ma olen oma jutuga nii kaugele jõudnud, et Merli on hetkel Viljandis, mina aga Tartus. Sellepärast ma ei saagi ise tehtud tordi ja kringli ja lillege ja kingikoormaga, kus sees oleks näiteks meeletult äge välklamp Joonase jaoks, ukse taha tulla. Kallistada ja õnne soovida ja asjad üle anda ja siis sõpraderingis rahulikult maas lebotada, muusikat kuulata, hõõgveini juua ja rääkida. Dääm! Seda saab... Veidi hiljem.

---
Pilti ei lase blogger praegu üles panna. Aga palju õnne, Merli!

Jaanus

Minu kursavend, Jaanus. Saab täna 21 aastat vanaks. Ma räägin teile natuke temast. Võtan endale selle õiguse, kuigi tunnen teda alles veidi vähem kui poolteist aastat. Ikkagi räägin, mida ma temast arvan.

Jaanus on laisk, aga ta on selles mõttes kohusetundlik, et kui asjad on vaja ära teha, siis need saavad tehtud. Ja sugugi mitte halvasti. Viimase õhtu klubi on surmani tänulik, et selline inimene, nagu tema olemas on. Ja meie hulgas.

Jaanus on tark poiss. Ta näeb kõrvalt asju, mida teised esmapilgul tähele ei pane. Ta oskab küsida õigeid küsimusi ja kui küsitav vastuseid teab, saab Jaanus need kätte. Ta on muidu ka tark poiss. Õpib hästi ja sai esimesena meie kursuselt ülikooli sisse.

Jaanus on vahva. Ma olen temaga koos teinud päris mitu projekti ja grupitööd ja võin kinnitada, et temaga on hea koostööd teha. Tal on head ideed ja temaga on lõbus. Sarkastilist poolt peaks ta veel arendama, aga ka praegu on ta selles asjas parem kui paljud teised meievanused :).

Jaanus on hea sõber, kellega on hea rääkida. Ta ei ole ninnunännutaja, vaid ütleb sulle otse näkku, kuidas tema asju näeb ja mida nendest arvab. Ja seda on vahel vaja. Isegi kui see võib endal tuju halvaks teha, seda läheb ikkagi vaja. Aga ta on lojaalne sõber. Ma kahtlustan, et kui kord Jaanusega heaks sõbraks saada, siis võib ta sinu eest tulest ja veest läbi käia. Mis siis, et ta on paras ego ka.

Meie kursusel on olemas väike mitteametlik tabel, kus inimesed saavad punkte. Ja kaotavad punkte. Jaanus on omadega üsna kõvasti plussis. Ma praegu ei oska öeldagi, mitmendal kohal ta on, aga kindlasti TOP 3 hulgas. Või siis pigem TOP 2 hulgas. Või siis... Eks seda pärast näha ole.

---
Pilti ei lase blogger praegu üles panna. Aga palju õnne sulle, Jaanus!

Ma siis teen kokkuvõtte...

* magasin 3 tundi;
* avastasin hommikul, et mul on eksamimaterjali puudu;
* hakkasin materjali läbi töötama ja tähtsamaid punkte üles kirjutama;
* töötasin olemasoleva materjali pealiskaudselt läbi;
* lugesin paari artiklit, mis kohustuslikus nimekirjas olid;
* tegin endale kiirnuudleid ja sõin neid;

* teel kooli helistas Mari, PÖFF vajab oma teist pedanti, mina ei saa arusaadavatel põhjustel praegu Tallinnas olla, niu selle peale;
* teel õppehoonesse nägin Marist;

* rääkisin ukse ees teistega, lugesin esimest korda materjali, mida mul endal ei olnud;
* eksam - ma ei mäleta, mida ma kirjutasin või mis küsimused olid, igatahes pooltel kordadel bluffisin;

* rippusin BlingBlingis;
* käisime Cordeliaga Du Nordis söömas, internetiseerumas, rääkimas ja niisama lebasklemas;
* nägime teel Iluhoovi Madist, ja siis teist Madist (jah, mul on endiselt uhke tunne);
* tulin koju;

* kolisin arvutiga magamistuppa - täna on siin isegi hea netiühendus;
* Katrin ütles, et mul oli öösel meeletu köha olnud, oioioi;

Mis edasi?

* kinno vist ei lähe, esimesele filmile ei jõua, teine on liiga pikk ja kolmanda ajaks on plaanid;
* lähen mingil hetkel otse Maailma, saan Face'iga kokku ja hakkame õppima ja pilte tegema;
* meiega liitub veel vähemalt Cordelia, kui mitte veel keegi, ripume edasi (loodetavasti on mul keskööks peakarvad lühemad ja tuju rõõmsam kui enne);
* ma ei tea, kuhu see kõik viia võib (Kosmos?);
* homme on kontrolltöö, mille ma PEAN "A" saama.

---
Aa. Ja ma kirjutasin öösel koju tulles ühe lulla.

Me räägime teistel teemadel

me räägime, räägime, teistel teemadel
noored, kel veri läeb keema, kel
sõnu on varutud kõikides keeltes,
tundeid kel tormamas kõikides tuultes

me räägime, räägime, teistel teemadel
lapsed, kel kaotatud süütus, kel
nutumaik suus ja silmad on märjad,
hirmus et kaaslaste mõtted on kurjad

me ei tea, mis meist saab, kuid meid aidata võib
julgus olla vaid aus, tõde õiglaselt käib,
me ei tea, mis meis saab, kuid meid aidata võib
julgus olla vaid aus, tõde õiglaselt...käib

me räägime, räägime, teistel teemadel
emad, kel kõrvad on lukus, kel
mõtteid on palju ja aega on vähe,
vaikivail lastel on kustumas tahe

me ei tea mis meist saab, kuid meid aidata võib
julgus olla vaid aus, tõde õiglaselt käib,
me ei tea mis meist saab, kuid meid aidata võib
julgus olla vaid aus, tõde õiglaselt...käib

me räägime, räägime, teistel teemadel
surnud, kel puudusid sihid, kel
jõudu ei jätkund, et laintes püsida,
julgust ei olnud, et hoolitsust küsida

me ei tea mis meist saab, kuid meid aidata võib
julgus olla vaid aus, tõde õiglaselt käib,
me ei tea mis meist saab, kuid meid aidata võib
julgus olla vaid aus, tõde õiglaselt...käib

me ei tea mis meist saab kuid meid aitada võib,
julgus olla vaid aus
tõde õiglaselt käib

---
Ann-Believable

Halloo, Kosmos...

...siin Maa. Nii. Tundub, et sel aastal teen igal kuul midagi esimest korda. Detsembris siis... Jõin esimest korda Kosmost. Ohtralt, mitte väga tühja kõhu, aga magamata ja haige organismi peale. Aga ikkagi. Meeldis. Ekspertidele mainin, et punast. Meeldis. Absindini ei jõudnud.

Õnneks või kahjuks ei ole ma lihtsalt veel nii väga mandunud, et teiste inimeste elu enda omale ka lisaks tuksi keeraksin. Grupitööd oleme ikka enam-vähem õigeks ajaks valmis saanud. Mu enda asjad aga... Fakk, ma olen väsinud ennast vihkamast. Kuigi, ma ei vihka ennast. Ma ei vihka kedagi. Liialt tarbetu emotsioon. Imeb kõik hea välja. Ja see ei ole hea. See ei ole hea. Kuigi praegu oleks vaja mingit vaakumit, mis mu tühjaks teeks. Kõigest sellest, mis minu sees on. Ja millest ma tahan lahti saada. Võibolla. Ma ei tea ju. Ma ei tea üldse midagi.

---
Je sais rien. Merde!
Ma tahan oma emo tagasi Tartusse!

Kõige ausam lovesong üldse

CLOSER - Nine Inch Nails

You let me violate you
You let me desecrate you
You let me penetrate you
You let me complicate you

Help me I broke apart my insides
Help me Ive got no soul to sell
Help me the only thing that works for me
Help me get away from myself

I wanna f**k you like an animal
I wanna feel you from the inside
I wanna f**k you like an animal
My whole existence is flawed
You get me closer to God

You can have my isolation
You can have the hate that it brings
You can have my absence of faith
You can have my everything

Help me tear down my reason
Help me it's your sex I can smell
Help me you make me perfect
Help me become somebody else

I wanna f**k you like an animal
I wanna feel you from the inside
I wanna f**k you like an animal
My whole existence is flawed
You get me closer to God

Through every forest, above the trees
Within my stomach, scraped off my knees
I drink the honey inside your hive
You are the reason I stay alive

---
Kui ma olin lõpetanud Jõgeva kontserdpiltide ülespaneku, oli selleks ajaks tulemus umbes selline:
Hits today: 316
Visitors today: 6

Ma olen selg!

Tartus oli imelik tagasi olla. Vaatasin bussiaknast välja ja imestasin, kui võõras siin kõik on. Rae platsilt jalutasin kodu poole, kaks suurt kotti seljas, ja imestasin, kui võõras siin kõik on. Täpselt selline tunne oli, nagu läheks hoopis kellelegi külla. Samas oli kuidagi värske tunne ka. Ma ei teagi... Tallinn sai nädalaga koduks. Ta on alati selline olnud, aga nüüd kohe eriti. Tartus oli imelik tagasi olla.

Aga hea on see, et Tartus on inimesi, kes tulevad vastu ja tekitavad kohe koduse tunde. Ja kui eriti veab, siis sellised inimesed tulevad ja kallistavad sind ja istuvad su kõrvale ja räägivad sinuga ja näpivad sind ja naeravad sinuga ja joovad sinuga ja siis tulevad sinuga kontserdile, mille eest tuleb enneolematult üüratu summa raha maksta, aga mis on ometi lihtsalt NII hea ja just tänu neile inimestele. Ja teistele ka. Noh, neile, kes lava peal on.

---
Nii hea, et mul oma emo on... :D

Kas karud lähevad ka selle alla?

---

Tegelikult... Ma võtan seda komplimendina.

Reede, 1. detsember

Teen ühe puuduva päeva blogi eest täitsa uue ja kokkuvõtva. Ehk siis jagan välja paar auhinda. Teemaks PÖFFInädala inimesed.

Esmaspäev, 27. november - Kristo & Co (aka Team PÖFF) - sest staabis on lihtsalt meeletult ägedad inimesed!

Teisipäev, 28. november - Doris - sest ma polnud teda aastaid näost-näkku näinud ja tutvuse uuendamine oli äge. Tänks :D

Kolmapäev, 29. november - Cordelia - sest ma polnud teda hiiglama ammu äinud ja siis ta tuli rongiga Tallinnasse ja teda oli nii hea näha üle mitme päeva!

Neljapäev, 30. november - Mariliis - sest teda polnud ma ka hiiglama ammu näinud ja lihtsalt jube vahva oli Kohvicumis istuda ja rääkida ja rääkida ja rääkida ja värki. Muahh!

Reede, 1. detsember - Tarmo - sest jube vahva on hommikul tööle tulles esimese asjana näha tuttavat nägu, keda tead mingi muu asjaga seoses ja kelle nägemise peale ei ole osanud lihtsalt oma peaga tulla.

Tänase... *vaatab kella ja köhatab* Eilse eest saavad eripreemia veel Erika, Hing, Jim ja Robert. Palju õnne :D

---
Võitjad võtku ise ühendust. Auhindadeks erineva soojusastme ja võttega kallid ja põsemusid.

Laulev revolutsioon

Minu viimane tööpäev sai mingi hetk läbi. Senistest pikem ja vaheldusrikkam, võib öelda. ja PÖFFi ajal käisin teist korda filmi vaatamas. Vene teatri rõduloožist. Nummi. Avamisel näitasime ameerika paarikese tehtud filmi eestlastest. Ja pean tunnistama, et üle pika aja nutsin kinos. Või, noh... Ma ei olegi varem kinos nutnud, kui nüüd meenutama hakata. Oi. Vaata aga.

Ma ei hakka kontseptsiooni suuremat lahti rääkima, aga rikun kirjutamata reegleid ja räägin teile filmi lõpu ära. Eesti iseseisvub. Näete, rikkusingi kogu ootusärevuse ära. Pagan küll, eks ole :). Mida veel... Võin öelda, et muusikaline kujundus on väga viis. Ise laulan ka seal kuskil. Ja laulsin filmi ajal vaikselt kaasa ka. Ma polnud ainus.

Igatahes - minge vaatama. Tõsiselt kohe. Kui aga võimalus tuleb, siis kinno või arvuti ette. Kiiremas korras. Enda eest räägib see ka, et lõputiitrite algades algas pärast hetkelist pausi alpaus. Kestis tiitrite lõpuni. Kestis veel umbes sama kaua peale. Selle aja jooksul tõusid praktiliselt kõik inimesed saalis püsti plaksutama.

---
Hea film oli. On.